Kalleim korter, mis maa-ameti andmetel selle aasta kevad-suvel endale uue omaniku leidis, maksis 35 miljonit krooni. Teadaolevalt asub senise rekordhinnaga müüdud luksuslik ja üle 200-ruutmeetrise pinnaga korter Tallinna vanalinnas. Ükski suurem Eesti kinnisvarafirma aga korteri müügi kohta täpsemalt ei tea, samuti ei leidnud müügikuulutusi väidetavalt ühestki kinnisvaraportaalist. Seega jääb korteri ostnud isik ka paljudele kinnisvarafirmadele seni saladuseks.Et see kõrge hind polnud erandiks, kinnitab järgmine müüki jõudnud vanalinnakorter, mis asub Tallinnas aadressil Pikk 42 ja mille eest omanik küsib 24 miljonit. Kinnisvarabüroo Uus Maa turundusjuht Tiina Shein tunnistas, et nende andmetel ongi selle aasta Eestis kallimad tehingud tehtud Tallinna vanalinna suurte korteritega. Maamüük soikub «Enne möödunud aastat ei saanud ju sellistest hindadest rääkidagi, seega võib öelda küll, et väga eksklusiivsete objektide hinnad on olnud tänavu kõrgemad kui möödunud aastal,» rõhutas Shein. Pindi Kinnisvara väitel oli nende kallimaks müügiobjektiks sel aastal 12 miljonit maksev 350 ruutmeetri suurune maja Tallinnas Kakumäel. Kuigi Eesti rekordhinnad on kõvasti kerkinud, on turg mõnes vallas puhta soiku jäänud. Näiteks tallinlane Priit Vehm, kes müüb juba kevadest saadik oma maad Harjumaal kaunis looduslikus paigas Pärispeal, tunnistas, et tema kogemusel on kinnisvaraturg praegu üsna vaikne. Vehmi sõnul on tema maa ostmise vastu huvi tundnud kevadest siiani vaid üksikud inimesed. «Olen küsinud kinnisvarafirmalt nõu, kas peaks hinda alla laskma, kuid mulle on öeldud, et ei ole mõtet,» märkis ta. BPE Kinnisvaraeksperdi asedirektori Aivar Tomsoni sõnul elaski suurima languse tänavu läbi just maade ehk kruntide turg. «See on ka mõistetav, sest arendajad uusi riske võtta ei soovi, pigem tegelevad töös olevate arenduste lõpuleviimisega,» selgitas Tomson. Tema kinnitusel võib tänavuse aasta jagada kahte ossa. «Aasta esimene pool tõi küll üha negatiivsemaid hoiakuid, kuid turg oli kõigest hoolimata veel suhteliselt aktiivne ja märkimisväärset hinnalangust ei toimunud. Aasta teine pool on kaasa toonud tehingute hulga kiire languse ning mõningase hinnalanguse,» tõdes ta. Mõisamüük ebaõnnestus Tomsoni sõnul võib just hoonestamata kruntide seas leida projekte, kus hinnad on kevadega võrreldes lausa 30–40 protsenti kukkunud. «Selline hinnalangus on tabanud peamiselt Tartu linna ümbruse elamurajoone. Kuid seda ei saa käsitleda siiski üldise langusena, need on projektikesksed näitajad. Väga heas asukohas paiknevate kruntide puhul sellist hindade kukkumist toimunud ei ole,» nentis ta. Tagasilöök maamüügis on Tomsoni sõnul seotud eelkõige nende piirkondadega, kuhu uusehitus ja kinnisvarabuum «kohale jõudsid». Just nendes piirkondades toimus varem kiire hinnatõus. Kuigi korterite hinnad on teinud hinnarekordeid, on ka mitmed kallid majad seni ostmata või ikka müügis. Nii ei ole Saaremaal väliseestlase Henno Parksi müüki pandud Oti mõisale kuidagi ostjat leitud. Müüki vahendanud kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Martin Sepp ütles, et tema võttis selle aasta algul mõisa 68 miljoni eest müüki, kuid huvilisi peaaegu polnud. «Soovitasime omanikul hinda alla lasta, kuid ta ei tahtnud, ja võttis lõpuks mõisa üldse müügist ära,» rääkis Sepp, kelle sõnul oligi arvata, et nii kõrge hinnaga ostjat ei leia. Et aga korteritehingute hinnad aina uusi ja aina kõrgemalt rekordeid lüüakse, on Sepa sõnul seletatav asukoha ja korteri väärtusega. «Kui on hea asi, siis ostetakse see ära iga hinna eest,» nentis Sepp, kelle sõnul pole sel juhul enam rikka ostja jaoks vahet, kas see maksab 20 või 30 miljonit krooni. Maa-ameti andmetel kahanesid sel aastal kõige enam hoonestamata elamumaade tehingud, võrreldes eelmise aasta sama ajaga tehti neid üle kahe korra vähem. Hoonestatud elamumaade tehinguid on ligikaudu viiendiku võrra vähem ja korteritega tehtud tehingute arv alanes umbes kümnendiku võrra. Suurem langus Kus on tänavu hinnad langenud? • Tallinna korterite hinnad langesid III kvartalis keskmiselt 10%. • Tallinna ja Tartu lähivaldade uuselamurajoonides langesid hinnad u 10%. • Rae valla Peetri küla korterite ruutmeetrihind aasta algul ca 30 000 krooni, nüüd 26 000. • Keilas oli uute korterite ruutmeetrihind 25 000 krooni, praegu 21 000 krooni. • Kruntide keskmine ruutmeetrihind langes I kvartali 427 kroonilt III kvartaliks 366 kroonile, suuremad langused olid kuni 30–40 protsenti; tehingute arv tänavu aasta algusest detsembri alguseni oli võrreldes mullu sama ajaga üle kahe korra väiksem. • Hoonestatud elamumaade tehinguid tehti sel aastal ligikaudu 20 protsenti vähem Allikas: kinnisvarafirmad, maa-amet, PM |
