Põllumaad otse vihmametsade kõrval. Haritav maa on saavutatud metsa maharaiumisega. Foto: Reuters

Ühtlasi tähendab see, et ka «maailma kopsudeks» nimetatavad vihmametsad ei jaksa enam absorbeerida nii suurel hulgal kasvuhoonegaase kui varem, mistõttu paiskub atmosfääri üha enam süsinikühendeid, kirjutavad eksperdid ajakirja Sience tänases numbris.

Vastsed andmed põhinevad uute ja täpsemate satelliitandmete analüüsil.

Uurijate rühma juhtiv Carnegie instituudi globaalökoloogia osakonna teadlane Gregory Asner väitis, et «metsade vähenemist Brasiilia Amazonases on poole võrra alahinnatud.»

Carnegie teadlased arendasid välja spetsiaalses analüüsisüsteemi, et mõõta 1999. ja 2002. aastal tehtud satelliitvaatluste andmeid ning võrrelda neid maa peal tehtud uuringutulemustega.

«Me avastasime, et igal aastal rikutakse sellisel viisil umbes Connecticuti suurune maa-ala. Valikraie mõjutab negatiivselt paljusid taimi ja loomi, suurendab erosiooni ja tulekahjuohtu,» ütles Asner.

Uurijate sõnul paiskub seetõttu igal aastal atmosfääri kuni 25 protsenti enam süsinikdioksiidi.

Valikraie tähendab, et metsatöösturid ei võta maha mitte kõiki puid, vaid valivad välja kõrgväärtuslikud puud ja raiuvad need maha.

Selline raie vähendab igal aastal Brasiilia Amazonase metsaga kaetud alasid kuni 12.135 ruutkilomeetri võrra, kuna osa puude väljaraiumine põhjustab ka järele jäänud koosluste hävimise.

Aastakümneid on varjatult raiutud 35 liiki väärtuslikke puid, teiste hulgas näiteks mahagoni.

Nüüd võimaldavad uued tehnoloogiad luua satelliite, mis annavad metsade olukorrast väga detailse pildi.

Amazonase vihmametsades elab ligi kolmandik maailmas leiduvatest eluolenditest, alates putukatest ja lõpetades jaaguaridega.

Aastast 1970, mil esmakordselt hakati metsaalasid süstemaatiliselt vähendama, on nende loomade arvukus pidevalt langenud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.75