|
«Kuna laenamine põhineb eelkõige kliendi tagasimaksevõimel, mitte niivõrd
tagatise tugevusel, siis kindlasti ei hakka pank ka kinnisvarahindade languse
korral kõikidelt klientidelt korraga lisatagatisi nõudma - see saab toimuda
ainult üksikjuhtumite põhiselt,» kommenteeris Nordea Panga krediidijuht Ivar
Kallast.
| | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | gfh
kardan, et pank ei saa lisatagatise nõudmisega viivitada. sest kõik laenud on edasikindlustatud. pär...
z
üks on lapsajakirjanikele müügijuttu ajada, teine asi on näiteks panga aktsionäridele seda juttu rää...
|
|
«Teisisõnu, kui inimesel on korralik töökoht, hea haridus ning ta on seni
olnud korrektse maksekäitumisega, ei näe me põhjust täiendavate nõudmiste
tegemiseks.»
Lisatagatiste nõue võib Kallasti sõnul tulla kõne alla juhtudel, kui pangale
teadaolevalt on konkreetse kliendi või kliendigrupi puhul paari aasta
perspektiivis ette näha maksevõime olulist halvenemist ja kus olemasolev tagatis
ei pruugi olla piisav suurenenud riskide maandamiseks.
«Riskide hindamisel võtab pank arvesse muutusi eraisikute maksekäitumises,
üldises majanduskeskkonnas ja elanikkonna sotsiaalses struktuuris.»
Põhjuseks, miks pangad hindavad laenu andes kinnisvara tihti odavamaks kui
kinnisvarabüroo poolt koostatud hindamisakt, tõi Kallast asjaolu, et
hindamisaktis toodud turuväärtus tugineb turu hetkeseisul ega arvesta piisavalt
majandustsükleid ja nendega seotud kinnisvara hinna muutusi läbi aastate.
«Laenu pikkus võib ulatuda aga kümnetesse aastatesse ja panga jaoks on
oluline, et laen oleks tagatud ka majandustsükli alumises otsas,» selgitas
Kallast. Samuti ei pruugi hindamisakt arvestada kõikidel juhtudel ka kiirmüügist
tulenevate võimalike allahindlustega.
«Hindamisakt ei kujuta endast panga jaoks mingi garantiid, mille
kinnisvarabüroo tagatise väärtusele annab, vaid lihtsalt täiendavat infoallikat,
mida pank laenu riske analüüsides ja laenuotsust tehes arvesse võtab.»
Kui
aga majade-korterite hinnad peaksid Eestis hakkama langema ja inimene saab vara
müües vähem raha tagasi kui oli võetud laenusumma, tuleb kliendil laenusumma ja
müügihinna vahe pangale siiski kompenseerida. Või siis taotleda vastavalt
kehtivatele laenutingimustele uut laenu, millega saaks nimetatud vahe katta.
Laenu muudavad üha suuremaks ka kerkivad intressid. «Kui paljud inimesed ei
pidanud madalate intresside tingimustes laenu võttes oluliseks intressi
fikseerida, siis nüüd võivad nad seda otsust kahetseda,» märkis Kallast, kelle
sõnul pakkusid nad juba alates 2005. aastast klientidele võimalusi end
intressitõusu vastu kaitsta nii intressi fikseerimise kui ka intressitõusu
piiramise näol.
«Viimane on Eesti turul veel pisut vähem levinud, ent väga hea võimalus oma
laenule intressi kasvupiirangu seadmiseks,» rääkis Kallast. See tähendab tema
sõnul seda, et klient määrab intressi ülemise piirmäära, milleni tema jaoks
baasintress kasvada võib.
Kui laenuintress on allpool seatud piirmäära, siis maksab klient tegelikku
turu intressi. Kui turuintress aga tõuseb üle seatud piirmäära, maksab klient
intressi seatud piirmäära ulatuses ehk tegelikust turuintressist vähem. «Paraku
ei ole suur osa klientidest neid võimalusi täiendava rahalise kulu kartuses
kasutanud ja peavad täna oma varasemate valikutega leppima.»
Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24.ee |
