| Kliinilise psühholoogia instituudi teadlase Børge
Sivertseni sõnul ei tohiks magamisraskustega inimesed, kui und ei
tule, voodis väherda, kirjutab Aftenposten. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Katrin
Tanel, ma kirjutan asju.
tanel
Katrin, mis tööga sa siis kodus tegeled?
|
|
«Inimene peaks üles tõusma ja veidi aega midagi muud tegema,» ütles Sivertsen. Sivertseni ja Bergeni ülikooli koostöös eakate norralaste seas läbiviidud psühholoogilise ja unerohtudega ravi efekte võrrelnud uurimuse kohaselt on teraapial ja korrapärasel magamisel suurem mõju kui tablettidel. Teadlaste järgi on vale arusaam, et inimesel on tarvis 8 tundi und ööpäevas. Paljud satuvad mõttest, et pole piisavalt maganud, stressi ning püüavad veelgi meeleheitlikumalt uinuda. «Nii on lihtne nõiaringi sattuda,» ütles Sivertsen. Välja töötatud ravimeetodi põhimõte on voodis võimalikult vähe ärkvel olla. Kui patsient on voodis üleval rohkem kui 20 minutit, tuleb tal tõusta ja millegi muuga tegelda. Ravi alguses võib see tähendada vaid mõnda tundi und öö jooksul. Päeval pole magamine lubatud. «See nõuab patsientidelt palju ja alguses võivad uneprobleemid hoopis suureneda. Me toetame patsiente, kes leiavad, et lihtsam oleks tabletti võtta,» kommenteeris Bergeni unekliiniku arst Bjørn Bjorvatn. Üle 55 aasta vanuste puhul muutub magamine füsioloogilistel põhjustel. Ses vanuses inimesed magavad vähem, kergemini ja ärkavad öö jooksul tihemini. 60-aastaste puhul pole ebatavaline, et öösel ollakse tunnike ärkvel. Toimetas Siiri Erala, Tarbija24.ee |
