Tartu Koidu Keskuse lastekodu juhatuse liige Liina Mäesepp on mures, et laenu saab võtta inimene, kes on riigi või kohaliku omavalitsuse eestkostel ja kellel pole muud sissetulekut peale mõnesajakroonise taskuraha. Tema sõnul võttis üks Koidu asenduskodu 21-aastane kasvandik kaks korda 3000-kroonise kiirlaenu. Täisealine noormees on veel lastekodu leival, sest õpib. Tema nime jätab toimetus enda teada, et talle mitte uusi ebameeldivusi kaela tuua.Noormees ise ütles, et taotles raha sõbra palvel ja viimasele laenamiseks. Mäesepa sõnul õnnestus neil kokkuleppele jõuda laenukontoriga SMS Laen, kes nõustus sellega, et tagasi makstakse vaid laenusumma. See raha õnnestus lastekodu töötajail mitme kuu möödudes viimaks kasvandiku sõbralt kätte saada. Kraanid kinni Eelmiseks reedeks 8818 kroonini paisunud teise 3000-kroonise laenuga aga nii hästi ei läinud. Tagasi on suudetud maksta 500 krooni. Laenukontor Mobile Credit OÜ ei nõustu lastekodu pakutud lahendusega tagastada vaid laenu põhiosa. Nende inkassofirma pakkumine oli vähendada tagastatavat summat 5000 krooni kanti. Tartu maavalitsus maksab Koidu Keskusele selle kasvandiku eest kuus 8000 krooni. Sel suvel kooli lõpetav noormees saab lastekodust lahkudes riigilt 6000 krooni elluastumise toetust. Mobile Crediti Balti piirkonna juht Rain Sepp tunnistas, et firmal on olnud probleeme eestkostel inimeste võetud laenudega, kuid nad püüavad sellistel puhkudel vastu tulla. Sepp kinnitas, et mõnel juhul on nad ka lõpetanud laenamise inimestele, kelle lähedased on ettevõttel palunud raha «kraan kinni keerata». Olukord iseloomustab kõnekalt puudulikult reguleeritud kiirlaenu probleemi, mille kohta võttis teisipäeval riigikogu ees otsustavalt sõna finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein. Tema hinnangul peaks SMS-laenude väljastamisele seadma lisatingimusi, olgu see lisaooteaeg, kliendi isiku parem tuvastamine või rangemad tehingu dokumenteerimise nõuded. Praegu saab SMSiga laenu kätte mõne minutiga. Osa firmasid eeldab, et inimene registreeriks end enne firma kodulehel, osa selle teenuse pakkujaid aga ei nõua seda. Lastekodu on hädas pöördunud finantsinspektsiooni poole, kuid nende järelevalve alla kuulub kiirlaenu andjatest vaid pangana tegutsev BIG. Ülejäänud laenukontorid kuuluvad tarbijakaitse kontrolli alla. Tarbijakaitseameti pressiesindaja Evelin Koppeli sõnul võivad laenu võtta ka näiteks riigi ülalpeetavad isikud. Pole vahet, kes laenab või kuidas ta teenib raha laenu tagasimaksmiseks. Koppeli sõnul teeb seadus erandi vaid piiratud teovõimega isikutele. Eluvõõrad noored Koppel märkis, et ka tarbijakaitseametit paneb muretsema laenuandjate kergekäelisus. «Praegu saavad laenu võtta kõik üle 18-aastased, kaasa arvatud piiratud teovõimega ja ka näiteks sissetulekuta isikud, sest ettevõte ei kontrolli isikute maksevõimelisust,» nentis Koppel. Lisaks on laenukontorite klientideks asjatundjate hinnangul raha osas just kõige haavatavamad inimesed, kelle sissetulek pole piisavalt suur, et tavapangad neile laenu annaks. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul on SMS-laenu taoliste kohustuste puhul aga seadustes olemas inimest kaitsvad sätted – nõuda võib ebamõistlikult suure leppetrahvi alandamist. Samuti saab kaitset muude rahalaenajale kahjulike lepingu tüüptingimuste eest. Pärast teisipäeval riigikogus üles kerkinud kiirlaenude küsimust hindas rahandusminister Ivari Padar aga, et kuna SMS-laenude maht on tavalaenudega võrreldes küllalt väike, peaks kaaluma, kas energiakulu selle laenuliigi spetsiaalseks reguleerimiseks end ära tasub. Liina Mäesepa sõnul on lastekodulapsed tihti pisut naiivsemad ja eluvõõramad kui peres kasvanud lapsed. «Lastekodulapsel jääb puudu just sellest kodukeskkonnast, mis elutarkust annaks,» sõnas ta. Mäesepp nentis, et kuna noormees võttis laenu enda nimel, pole põhjust pöörduda politseisse, kuid mingid piirangud peaksid olema. Kui piirajaks pole firma ise, peaks sellega tegelema mõni riigiasutus, leidis ta. «Alkoholimüüki ju piiratakse ja põhjendatakse seda inimeste endi kaitsmisega, selliste laenudega on sama lugu,» võrdles ta kahju, mida inimene võib endale teha. «Kuidas on nii, et teovõimelistel inimestel viina osta ei lubata, aga laenu lubatakse võtta?»
Arvamus
Andre Nõmm
finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Laenuandja ja -võtja kokkuleppesse riik justkui sekkuma ei peaks. Samas on aga ebamõistlikult kõrge intressiga SMS-laenude vajadus ühiskonna jaoks küsitav. Kui tarbija suudab 3000 krooni laenu võtta ja sellelt veel intressi maksta, siis peaks ta ka suutma seda raha koguda. SMS-laenudega seotud probleemide ja pettuste suur arv viitab selgelt sellele, et laenuandjad ei ole suutelised või ei soovi klienti tegelikult tuvastada ega võrrelda laenu sobivust tarbija vajadustega. SMS-laenu ärimudel ei lubagi seda tegelikult korrektselt teha. Selles näeb finantsinspektsioon suurt probleemi. Inspektsioon on seisukohal, et SMS-laenud riivavad kogu finantsvaldkonna usaldusväärsust, kuigi rõhuv enamik laenupakkujaid otseselt finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu. Küsimus on selles, milline on uurimisorganite ja tarbijakaitse valulävi. Just nemad peaksid otsustama, kas seada sellele suuremaid piiranguid. |
