TKK direktor Andrus Kompus näeb koolist väljalangemise taga eelkõige õpilaste hoolimatut suhtumist õppetöösse. «Kui küsid õpilase käest, et mis sa nüüd tegema hakkad, kui sind koolist välja visatakse, siis ta vastab: aga mul savi,» kirjeldas Kompus olukorda. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | kah õppur probleem on Tartu KHKs kehtivas perioodiõppes kus õppeaineid õpitakse konsentreeritult.Kui nüüd õpil...
olavsu1 ainus kergemini saadav tööots on oma issi, emme ja kutseõpetaja töökohtades. mujal kohtades läheb ...
|
| Tänavu ehitusviimistluse eriala lõpetanud Lissi Taavitsi arvates on väljalangemine tavaliselt tõesti õpilase enda süü. «Kes tahtis, sai alati järele vastata ja probleemid lahendatud,» rääkis Taavits. Probleem põhikoolist Kompuse arvates on probleemi juured üldharidussüsteemis, mis õpilased põhikoolist liiga lihtsalt läbi laseb, kuna seadus ei luba alla 17-aastast koolist välja visata. Tema hinnangul avalduvad vajakajäämised põhihariduses teravalt ka õppeedukuses. 2005. aastal sooritas TKKs läbi viidud põhikooli materjalil põhineva matemaatika tasemetöö positiivsele tulemusele vaid 40 protsenti esmakursuslastest, 20 protsenti sai hindeks ühe. Ka TKK ehitusviimistluse kutseõpetaja Tarmo Rand nendib, et õpilaste suhtumine koolitöösse kujuneb välja juba enne kutsekooli tulekut. «Hea küll. Volli oli tore poiss. Kellelegi peksa ei andnud. Paneme talle kolme ära,» kirjeldas Rand põhikoolides toimuvat. Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse talituse juhataja Kalle Toome hinnangul on nõrk põhiharidus praegu haridussüsteemi suurim probleem, millele ministeerium hetkel lahendust ei näe. Praegu õpib enamik põhihariduse baasil kutsekooli suundunud noortest kutsekeskhariduse õppekava järgi, mis tähendab, et kolme aasta jooksul tuleb läbida pool keskkooli programmist ning omandada erialaained. «Riik ja tööandjad koostöös nõuavad õpilaselt kolme aastaga liiga palju. Ja kui inimesel tekib lootusetuse tunne, siis kaob motivatsioon,» selgitas Kompus. Kompus näeb suure väljalangevuse pidurdamise võimalusena üldainete osakaalu vähendamist. Kalle Toom üldainete osakaalu vähendamise plaani heaks ei kiida: «Kutsekeskharidusest loobumisega kaasneb inimeste nõrgem konkurentsivõime tööturul ning ühiskonnas kasvavad sotsiaalsed probleemid.» Koolist väljalangemise teiseks suuremaks põhjuseks on tööle asumine. «Paljud tulevad meile maalt kooli ja mingil hetkel lähevad nad tööle või tagasi koju, kuna vanemad ei jõua neid lihtsalt üleval pidada,» rääkis Kompus. Toome hinnangul tuleb kutseharidusse suhteliselt suurem hulk noori, kes on pärit väga vaestest peredest. Vaesusest tingitud väljalangevuse vähendamiseks on tema sõnul kavas õppetoetuste ja ühiselamukohtade jagamine lähtuvalt õpilase majanduslikust olukorrast. Kompus loodab, et lähitulevikus väheneb õpingute katkestajate hulk ka paindlikumaks muudetud haridussüsteemi abil. Ilma põhihariduse nõudeta viib TKK läbi õpipoisikoolitust ning möödunud õppeaastal käivitus põhikooli baasil kutseõppe andmine, mis tähendab, et üldainetega hätta jäädes on võimalik viimased kaks aastat vaid erialaaineid õppida ning omandada kutseharidus ilma keskhariduseta. Paindlikum süsteem TKK juhiabi Liis Kasesalu sõnul on esimesed taotlused kutseõppele üleminekuks juba laekunud, kuid reaalset olukorda saab näha alles sügisel. «Täna on juba võimalik, et düsgraafik, kes tõepoolest ei saa eesti keelega hakkama, omandab hariduse ja temast saab tõeliselt hea ametimees,» lausus Kompus. Praegu on Eesti kutsehariduses keskmine väljalangevus 16-17% aastas. Kalle Toome sõnul on lähiajal plaanis muuta väljalangevuse mõõtmise metoodikat, et oleks võimalik võrdlus teiste Euroopa riikidega. Kui õpingute katkestajate hulgast edaspidi välja arvata teistesse koolidesse siirdujad, peaks väljalangevuse näitaja vähenema 3-4%. Euroopas on seatud eesmärgiks vähendada kutsekoolidest väljalangevust 2010. aastaks 10%-ni. Väljalangemise põhjused TKKs • Puudumine õppetöölt • Tööle asumine • Õppevõlgnevused • Erialale sobimatus • Teise kooli õppima asumine |