Kes jõudsid Ameerikasse enne – kas kanad või eurooplased? Teadlased on juba aastakümneid kahtlustanud ja vaielnud, et eurooplased eesotsas Kolumbusega ei olnud 1492. aastal esimesed Ameerika avastajad ning nad ei viinud sinna ka kodukanu.

Seni olid sellele viidanud keelelised märgid ja esemed, kuid vettpidavad geneetilised tõendid puudusid. 2002. aastal sattusid aga arheoloogid Tšiili lõunarannikul kanaluudele, mida palusid Uus-Meremaa teadlastel uurida radiosüsinik-meetodil, aga ka DNA proovide abil.

Kõnekad kanakondid

«Me teadsime, et polüneeslased käisid Lõuna-Ameerikas ning ilmselt kauplesid kanadega maguskartulite ja pudelkõrvitsate saamiseks,» märkis Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli doktorant Alice Storey uudisteagentuurile Reuters.

Hiljuti avalikustatud uuringus tõdevad Aucklandi ülikooli antropoloogid, et umbes 50 kanakonti on pärit ajavahemikust 1321–1407, kirjutas ajakirja New Scientist võrguväljaanne.

Luudes peituv DNA näitas haruldast mutatsiooni, mida ei esine Euroopa kodukanadel, küll aga Tongalt, Samoalt ja Lihavõttesaarelt pärit kanadel.

Lihavõttesaarelt kulunuks teadur Elizabeth Matisoo-Smithi sõnul toonaste veesõidukitega Tšiilisse jõudmiseks vähem kui kaks nädalat ja just nii pikki reise polüneeslased ette võtsidki.

Mitmed teooriad

Varem arvasid teadlased, et polüneeslastel oli lõunaameeriklastega küll kontakte, kuid viimased seilasid laia maailma, mitte vastupidi. Selle teooria tõestamiseks ehitas Norra seikleja Thor Heyerdahl Kon-Tiki-nimelise algelise parve, millega sõitis 1947. aastal 101 päevaga Peruust Prantsuse Polüneesiasse.

Ent niisuguse parvega polnuks tuulte tõttu võimalik sõita tagasi Lõuna-Ameerikasse, küll õnnestunuks see aga polüneeslaste omaga.

Samas ei leidu tõendeid, et polüneeslased oleks kunagi asunud Lõuna-Ameerikasse elama. Nad eelistasid rajada uue kodu asustamata saartele.

Siiski märkis Matisoo-Smithi võrguväljaandele LiveScience, et polüneeslaste DNA jälgede leidmine Lõuna-Ameerikast on vaid aja küsimus.

Kas soovitad fotot teistele lugejatele?   Hinne: 0