«Alates 2005. aastast on järk-järgult vähenenud nende meedikute arv, kes vormistavad välismaal töötamiseks vajalikke dokumente,» ütles tervishoiuameti peadirektor Üllar Kaljumäe.
Tema sõnul pöördub tervishoiuameti poole ühes kvartalis 35 kuni 45 meedikut, kes soovivad saada välismaal töötamiseks vajalikku eriala tõendavat sertifikaati.
Tervishoiuameti andmetel oli erandiks möödunud aasta suvi, kui taotlejaid oli
tavapärasest tunduvalt enam.
«Ilmselt puhkuse ajal langetatakse selliseid otsuseid kergemini, samuti on
oma osa lahkunute arvu suurenemisel ka ülikooli lõpetajatel,» selgitas Üllar
Kaljumäe.
Kui paljud sertifikaadi välja võtnud meedikutest tegelikult Eestist lahkunud
on, ei ole täpselt teada.
Tervishoiuamet võrdleb dokumente vormistanud arstide nimekirja Eestis
töötavate meedikute omaga ja selle põhjal võib Üllar Kaljumäe sõnul öelda, et
ligi pooled soovijatest ka tegelikult Eestist lahkuvad.
Enim on Eestist viimasel kolmel aastal lahkunud üldarste, ligi 200
meedikut. Arvukalt on oma paberid välja võtnud ka anestesiolooge ja
radiolooge.
«Aga radioloogide puhul töötavad paljud neist tegelikult Eestis ja
analüüsivad siin neile välismaalt saadetud pilte,» selgitas tervishoiuameti
peadirektor.
Tema sõnul peavad ka telemeditsiini vahendusel Eestis töötavad arstid oma
tegevuse välismaal registreerima ja taotlevad selleks ametilt vajalikke
dokumente.
Tervishoiuameti andmetel on arstid seni olnud oluliselt mobiilsemad kui
medõed. Samas on viimasel ajal suurenenud just lahkuda soovivate medõdede ja
ämmaemandate arv.
«Siin on oma osa töövahendusfirmadel,» selgitas Üllar Kaljumäe.
Tema sõnul otsivad arstid peamiselt omal käel uue töökoha, samas kui medõed
kasutavad vahendusfirmade abi, kes soovivad korraga palgata mitukümmend
medõde.
Tervishoiuameti andmetele töötab kõige enam Eesti arste Soomes – 626
meedikut.
Inglismaal töötab 106 ja Rootsis 82 arsti. Arvukalt on Eestist pärit arste ka
Norras, Iirimaal ning Saksamaal.
Kõige agaramalt vormistasid meedikud välisriigis töötamiseks vajalikke
pabereid 2004. aastal, kui ühe kvartali jooksul soovis lahkuda ligi 150
meedikut.
Selle aasta esimese kolme kuu jooksul võttis välisriigiks töötamiseks
vajalikud dokumendid välja 33 meedikut.
