Toit

Võhu on väike koht Viru-Jaagupi kandis, mis on Eesti veinisõpradele tuntud juba nelikümmend aastat, ümmargusele tähtpäevale läheb Võhu veinitehas vastu rikkaliku tootevalikuga.

Kui koguseliselt tehti Võhus veini kõige rohkem Vilde kolhoosi päevil, siis nii rikkalikku sortimenti kui praegu pole ettevõttes varem toodetud. Praegu valmistatakse kahtekümmend sorti veine, millest lõviosa moodustavad naturaalsed veinid, kirjutab Virumaa Teataja.

VIIMASED KOMMENTAARID oihirrmu mäletan  ülikoolipäevist, et  võhu vein oli isegi  vaesele tudengile  ainult  ühe-korra-proovimise  asi. j... Teised kommentaarid

ASi Võhu Vein juhatuse esimees Urmas Uint rääkis, et hoolimata meie põhjamaisest kliimast, valmib Eestis hulgaliselt erinevaid marju ja puuvilju, millest annab häid veine valmistada. «Veinide tegemisel kasutame kodumaist toorainet, millest enamik on valminud meie marjakasvatajate istandustes, eelkõige Lõuna-Eestis,» rääkis Uint.

Veinikultuuri jätkajad

«Naturaalne marjavein on kahtlemata väärikam jook kui purki topitud siider, mille lõhn ja maitse on enamasti keemikute aastatepikkuse töö vili,» avas Urmas Uint alkoholitootmise telgitaguseid.

«Meie veinid saavad alguse päris marjadest, mis lastakse läbi mahlapressi,» selgitas tehnoloog-laborijuhataja Moonika Liis. Kuigi tootevalikusse kuuluvad aastaid veinisõprade seas populaarsed olnud mustsõstra-, jõhvika-, karusmarja- ja vaarikavein, hindab Moonika Liis kõrgelt Grosella Blancat.

Võõramaise nime taga on parimast põhjamaisest veinimarjast valgest sõstrast valmistatud puhta loodusliku maitsega poolmagus vein. «Sobib jahutatult igal ajal juustu või suupiste kõrvale,» iseloomustas Moonika Liis veinimeistrite ühte tipptoodet.

«Eesti toit käigu kokku kodumaise naturaalveiniga,» arvas Urmas Uint. Kui Eestis toodetud toiduainete populariseerimiseks on viimaste aastate jooksul korraldatud üksjagu kampaaniaid, siis kodumaiste veinide teadvustamine on jäänud tagaplaanile. «Meil endal puuduvad rahalised võimalused, et reklaamiturul suurte alkoholifirmadega võistelda, sest oleme nendega võrreldes väiketootjad,» nentis Uint.

«Aga Virumaa üritustel tahame oma veinitoodanguga kohal olla, sest oleme mõisate veinikultuuri otsesed jätkajad. Naturaalseid veine toodeti Eesti mõisates juba XIX sajandi keskpaigast,» rääkis Uint.

«Meie vein on elus, sest tootmise käigus me veini ei pastöriseeri,» lisas Moonika Liis. Seda tingib asjaolu, et veinitehas valmis nelikümmend aastat tagasi ja on säilitanud oma esialgse tehnoloogilise sisseseade. Kasutatakse traditsioonilist tootmisviisi, mis säilitab veinide naturaalse maitsebuketi.

Käsikäes Haljasega

Üks tähtsündmusi Võhu veinitehase ajaloos oli 31. oktoobril 2006. aastal, kui 100% ASi Võhu Vein aktsiatest omandas AS Haljas.

«Omanikfirmal on kindel majanduslik baas, tugev müügiorganisatsioon ja suured kogemused rahvusvahelisel toidukaupade turul. Kindlasti lubab see Võhu Veini kaubamärgi arendamist ja liikumist üle Eesti piiride,» rääkis Uint.

Praegu on AS Võhu Vein panustanud kodumaise marja töötlemisse ja sellest kvaliteettoodangu valmistamisse. «Suurte tootjatega me mahtudes võistelda ei suuda ja kvaliteetsed kodumaised naturaalveinid on meie nišš Eesti veiniturul,» selgitas Uint.

«Meie sünnipäevasuve laiast tootevalikust väärivad esiletõstmist kanistriveinid. Veinid on kaheliitristes anumates ja mõeldud piknikuseltskondadele,» rääkis Moonika Liis. Kanistriveine on viis nimetust. Näiteks punane piknikuvein on tuntava parkaine ja vürtsika sõstramaitsega ning sobib jahutatult grillitud toidu, liha ja juustu kõrvale.

«Firma 40. sünnipäevaks toome turule spetsiaalse Võhu Juubeliveini, millesse on kätketud meie veinimeistrite aastakümnete jooksul kogutud parimad oskused,» ütles tehase juht Urmas Uint.

Juubelisuvi tuleb ASi Võhu Vein kollektiivil töine. «Käime üle Eestimaa laatadel ja muudel rahvaüritustel, et propageerida kodumaised naturaalveine. Samuti ootame endile külla reisigruppe, kes soovivad meie veinitootmisega tutvuda ja Võhu veine degusteerida,» rääkis Moonika Liis.

Ruumi jagub Võhu veinitehase üritustel korraga kuni 60 inimesele. Sellised külaskäigud on eriti populaarsed Soome turistide hulgas.

Võhu Vein ASi töötaja Hilda Randväli lisas, et veinitööstuse ruumides on eriliselt hea aura, mis seob inimesi oma ametiga aastakümneteks. Seda kinnitas ka Hans Vekko, kes on ettevõttes töötanud juba 32 aastat.