Loomulikult ei meelitata suuri kaslasi ligi mõnd poplugu või muud sellist tilulilu mängides, vaid ikka loodushäältega. Leopardide püüdmiseks sobib metsavahtide kinnitusel kõige paremini lehmade ammumine, kitsede määgimine ja kukkede kiremine, kirjutas CNN India valitsuse ametlikku teadet vahendades.Gujarati maakonnas on juba pikemat aega tüli tekitanud leopardid, kes hiilivad toitu otsides metsalähedastesse küladesse. Paraku ei piirdu leopardid koduloomade murdmisega, vaid ei põlga tühja kõhu sunnil paljuks ka inimesi rünnata. Peibutavad hääled Siiani kasutati Indias leopardide püüdmiseks märksa traditsioonilisemaid meetodeid. Enamasti seoti leopardi ligimeelitamiseks puu külge kits ning puu lähedale kaevati auk, mis kaeti puuokste ja -lehtedega. Kitse määgimise peale kohale hiilinud leopard langes auku ning nii said metsavahid looma hõlpsasti kinni püüda ja tagasi metsa toimetada. Kuid et tihtipeale jõudis leopard enne auku potsatamist kitse maha murda, hakkasid hindud otsima odavamat ja lihtsamat püügiviisi. Koduloomade ja -lindude häälte salvestised meelitavad leoparde ligi sama hästi kui elussööt, kinnitavad Gujarati metsandusametnikud. Loomakaitsjad rahul Elusloomade hääled mobiiltelefoni salvestanud metsavahid ühendavad leopardi püüdmiseks telefoni külge kõlarid, mis pannakse avatud puuri. Kui helina – või õigemini ammumise – peale kerget suutäit otsima tulnud leopard puuri poeb, lüüakse puuriuks kinni ning loom ongi lõksus. Ainus häda olevat, et mõnikord tuleb helinat mängida kuni kaks tundi, enne kui leopard kohale ilmub. Kuu aega kasutusel olnud moodne leopardipüügiviis on oma tõhusust juba tõestanud: Gujarati küladest on kätte saadud viis leopardi, kes kõik metsa viidi ja seal vabadusse lasti. Uue püügiviisiga on rahul ka loomakaitseaktivistid, kellele varem sugugi ei meeldinud, et leopardide peibutamiseks puu külge seotud kitsed või tähnilised metsakassid ise auku kukkudes viga said. |