Häirekeskuse kommunikatsioonijuht Maily-Maria Kiviselg selgitas, et vajalikke
telefoninumbreid teades on võimalus saada kohe ühendust probleemi lahendajaga.
Õigetel numbritel helistamine vähendab hädaabinumbri 112 koormust, kirjutab
Virumaa Teataja.
«Seeläbi suudetakse häirekeskuses kiiremini reageerida eluohtlikele ja
teistele kiireloomulistele juhtumitele,» lisas ta.
Kui inimestele ei meenu õnnetuse ajal vajalik lühinumber, siis aitab
Kiviselja kinnitusel hädaabinumber alati.
Hädaabinumber 112
Hädaabinumbril 112 tuleb helistada juhul, kui vajatakse kiiret arstiabi, on
tulekahju või selle kahtlus. Samuti siis, kui inimene on uppumas, liiklus-või
muu kannatanutega õnnetuse korral, kui toimus plahvatus või on selle oht,
gaasiavarii ning vee- ja pinnasereostuse puhul, kui inimene on kuskile kinni
jäänud, kui asustatud kohta on ilmunud ohtlik metsloom, kui on toimunud varing
või on selle oht.
Helistades tuleks jääda võimalikult rahulikuks ja öelda selgelt, mis juhtus,
kuhu on abi tarvis ja kas on kannatanuid. Kindlasti ei tohi katkestada kõnet
enne, kui päästekorraldaja on selleks loa andnud.
Politsei 110
Ka politsei lühinumbril helistades tuleb jääda rahulikuks ning teatada, mis
ja kus on juhtunud ning kes helistab. Võimaluse korral peaks meelde jätma
sündmusega seotud isikute, sõidukite ja muude asjaolude võimalikult täpse
kirjelduse ning selle siis politseikorrapidajale edastama.
Kõnet ei tohi ise lõpetada enne, kui korrapidaja annab selleks loa.
Rakvere politseiosakonna vanemkomissar Enn Kuusik ütles, et politseinikud
teevad sündmusest olenevalt valiku, kas sõidavad kohe kohale, tulevad hiljem või
jätavad tulemata. Helistajale sellest ka teatatakse.
Vanemkomissar pidas vajalikuks juhtida inimeste tähelepanu asjaolule, et mõni
tänav, näiteks Pikk tänav, on paljudes linnades. Seepärast tuleks kindlasti
öelda linna või asula nimi ja veenduda, et politseinik sellest aru sai. Kuusik
tõi näite, kuidas ta helistas Valga linnas politsei lühinumbril 110 ja Tartus
olev politseikorrapidaja sai aru, et kolleeg on Emajõelinnas. «Kulus tükk aega,
enne kui sai selgeks, kus keegi asub,» lausus Kuusik.
Perearst 1220
Perearsti nõuandetelefon 1220 on üleriigiline. Sellel helistades saab ööpäev
läbi eesti ja vene keeles nõu lihtsamate terviseprobleemide lahendamiseks,
juhiseid esmaseks abiks ja vajadusel infot tervishoiukorraldust puudutavates
küsimustes.
Helistajat ei tuvastata ja nõu võivad küsida ka ravikindlustuseta
inimesed.
Lauatelefonilt helistades on esimesed viis minutit tasuta, edasi kehtib
kohaliku kõne hind. Mobiiltelefonilt helistades tuleb tasuda kõigi kõneminutite
eest, minutihind on paketipõhine.
Perearsti nõuandetelefoni on mõistlik kasutada siis, kui enda perearst pole
kättesaadav, kui inimene on mõnes teises maakonnas või välismaal.
Psühholoogilist abi saab eesti keeles iga päev kella 16-2 telefonil 126, vene
keeles iga päev kella 19-23 telefonil 127.
Päästeala info 1524
Pääste infotelefonil 1524 saab ühendust päästeala spetsialistiga, kellelt
võib siis hankida tuleohutusalast teavet. Ida-Eesti järelevalveteenistuse juhi
Maido Nõlvaku sõnul saavad inimesed selle telefoni vahendusel kutsuda
päästealaspetsialisti omale koju, et ametnik annaks hinnangu tuleohutusele ja
nõu selle parandamiseks.
Samuti saab päästeala infotelefonil helistades täpsemaid juhtnööre meedias
avaldatud ohuteadete korral, osaleda vabatahtlikuna suurõnnetustel, infot
päästekoolidesse astumise kohta.
Keskkond 1313
Sellel telefonil tuleb helistada siis, kui märgatakse keskkonnareostust või
selle ohtu, ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud looduskasutust, surnud
või haavatud ulukit, loomade julma kohtlemist, jäätmete ebaseaduslikku
ladestamist.
Keskkonnainspektsiooni valvetelefon on kasutusel ööpäev ringi ja tasuta.
Elektririke SMS 1343
Kõige kiiremini ja lihtsamalt saab Eesti Energiale teatada elektririkkest,
kui saata SMS numbrile 1343. Sõnumis tuleb teada anda rikkekoha võimalikult
täpne aadress. Võimalusel lisada rikke lühikirjeldus. Ühe lühisõnumi saatmine
maksab vastavalt kõneoperaatori hinnakirjale 3 krooni.
Elektririkkest saab teatada ka telefonil 1343 helistades, kõneminuti eest
tuleb tasuda vastavalt kõneoperaatori hinnakirjale.
Auto ja maantee 1510
Kõikjal üle Eesti saab ööpäev läbi autoabi sõidukitele täismassiga kuni 3,5
tonni, kui helistada numbril 1888. Tõsisemate rikete korral saab sellelt
numbrilt ka puksiiriabi. Mõistagi on see teenus tasuline.
Maanteeinfokeskuse lühinumbril 1510 helistaja võib küsida ööpäev läbi teavet
sõidutingimuste, remonditöödega seotud liiklustakistuste ja võimalike
marsruutide kohta.
> Loe edasi |
