Ligi 20 aastat matkamisega tegelnud Pärnu matkaklubi juhatuse esimees Valdur
Kolla õpetas, et hea matkajalats peab kindlasti jalga toetama, nii ei maksa
mingil juhul matkama minna botastes, kirjutab Pärnu Postimees.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | matkasell
Matkavarustusest teadliku inimesena teeb sellien juppidest kokku pandud artikkel natuke tigedaks. Ku...
muruvana
kes läheb teadlikult vale varustusega matkale ? A la suvel võtab suusad kaasa või talvel liblikavõrg...
|
|
«Linnas käies on lihased harjunud sellega, et toetud täisjalaga maha,»
seletas Kolla. «Aga looduses toetub jalg erinevate nurkade all kividele või
kaldale ja sellega ei ole lihased harjunud. Kui sul on veel 20kilogrammine kott
seljas, on jalad üsna kiiresti läbi, kui õigeid jalatseid pole.»
Tossud lagunesid
Kollal endalgi on vale jalatsiga matkates ekstreemsusi juhtunud.
Kümneaastaselt Kaukasuses matkates pani Kolla jalga uhked tossud. Uhkeldamine
lõppes esimese päeva lõpuks, kui tossud lihtsalt jalas ära lagunesid.
«Kui paarikümnekilose seljakotiga mäkke ronida, ei pea tavalised jalanõud
koormusele vastu ja lähevad õmblustest lahti. Mul teibiti hommikul tallad jala
külge kinni,» meenutas Kolla. «Järgmisel päeval õnnestus ühest Gruusia külast
kirsad osta. Need tegime õhtul saabasteks ümber.»
Metsas matkamiseks peab Kolla kõige paremaks tavalist sõdurisaabast.
Ekstreemsemates tingimustes tuleb valida jalavari vastavalt tingimustele.
«Kindlasti ei tasu osta matkasaapaid ainult välimuse järgi,» õpetas
matkaklubi juht. «Alati tasub poes müüjaga konsulteerida, sest saapaid tehakse
tänapäeval väga »
Kui saabas saab märjaks, ei või seda mingil juhul panna lõkke äärde kuivama.
«Nahk tõmbab kuumuses niimoodi kokku, et kisub õmblused lahti,» teadis Kolla.
«Pärast oled paljajalu. Saapaid võib kuivatada soojas, aga mitte lõkke
ääres.»
Teiseks on Kolla kinnitusel matkamise juures äärmiselt oluline seljakoti
valik ja koti pakkimine.
«Kui lähed paariks päevaks metsa, ei olegi vaja tugevat ja suurt kotti,
peaasi, et telk, magamisvarustus ja natuke nodi sinna ära mahuvad,» õpetas
Kolla. «Aga kaugmatkale minnes on vaja tugevat 90-liitrist kotti.»
Kolla jutu järgi on parimad kotid anatoomilised. See tähendab, et koti sees
on alumiiniumliistud, mida saab selja järgi mugavaks painutada.
«Kui see on tehtud, ei lange koti toetuspind enam ainult õlgadele, vaid
kannab kogu selg,» seletas Kolla. «Tähtis on, et kott oleks selja pikkuse järgi
reguleeritud. Kui kott on õigesti timmitud, kannavad õlad, kogu selg ja puusad.
Nii jõuab kanda tavalisest vähemalt seitse kilo raskemat kotti.»
Niisama oluline on koti pakkimine. Asjad, mida kohe vaja pole, näiteks telk
ja magamiskott, pannakse alla ja tähtsamad asjad nagu kampsun peale, et see
oleks kohe kättesaadav. Äärmiselt oluline on, et pakitud kotis oleks raskus
võrdselt jaotatud ja midagi loksuma ei jääks. Nii langeb raskus seljale
ühtlaselt. Vastu selga ei panda tugevaid ja teravaid asju, mis hakkavad käies
vastu selga hõõruma.
Paljal maal ei magata
Kuigi alati võib magada magamiskotis paljal maal, tasub Kolla kinnitusel
magamisvarustusele suuremat tähelepanu pöörata.
«Palja maa peal ei magata,» ütles Kolla. «Niiskus ja rõskus tungivad maast
läbi ja hakkavad kontidele. Piisab 100kroonisest magamismatist, mis ei ole kõige
õhem. Müüa on ka ise õhuga täituvad matid, mille hind hakkab 300 kroonist. See
annab külje alla mõnusa pehmuse.»
Magamiskotid on kas sünteetilised või sulgedega täidetud. Kolla teada on
sulgkott küll soojem, aga kapriissem. Sulgkott ei tohi märjaks saada, sest võib
pärast mitu päeva kuivada. Samuti ei talu sulgkott sädemeid.
Sünteetiline magamiskott kuivab tuule käes kiiresti ja sädemed ei tee talle
suurt viga.
«Magamiskoti saab kätte küll 200 krooniga, aga hea koti hind algab 2000
kroonist,» märkis Kolla. «Odava kotiga saab grilliõhtul kenasti hakkama, aga hea
kotiga võib matkata aasta läbi.»
Kvaliteetmagamiskottidel on peal kolm temperatuuri (näiteks -20, -8 ja 0
kraadi), neist kõige madalam näitab temperatuuri, millega on lootus veel ellu
jääda. Keskmine temperatuur osutab, kui külmas on selle kotiga soovitav magada.
Kõige kõrgem temperatuur pakub, millise temperatuuri juures on kotis soe ja
mugav.
«Olen olnud -30 kraadi kotis -13ga, ega eriti magada saanud,» rääkis Kolla.
«Seda -30 kraadi eriti proovida ei tahagi.»
Põhiline, mida telki ostes peab vaatama, on see, et telk oleks kahekihiline.
«Ma ei ole näinud veel ühtki ühekihilist telki, mis vett peaks,» sõnas Kolla.
Telgi valik sõltub sellest, kuhu matk toimub. Automatkale võib kaasa võtta
suure mitme inimese telgi, jalgsimatkal on sellist telki tassida raske.
«Muidugi tuleb mõelda, kuhu on minek,» juhendas Kolla. «Käisin kunagi
tavalise matkatelgiga suusamatkal, kui väljas oli lumetorm. Esimese ööga rebis
tuul telgi puruks, nii olime matka lõpuni telgita.»
Pärnus Laial tänaval asuva matkatarvete kaupluse MATKaSPORT andmeil sõltub
telgi tuulekindlus kaartest. Mida rohkem on kaartel ristumispunkte, seda
tuulekindlam telk. Samal ajal muudab kaarte rohkus telgi raskemaks.
> Loe edasi |
