Kes tegi otsa lahti tänapäevaste avatava kõvakatusega autode ehk
kabriokupeede asjus? Mercedes, ütlete? Kuid SLK oli üpris kallis mänguasi (ja
hoiab hinda vastikult hästi), kuhu pealegi mahtus vaid kaks inimest, kirjutab Auto Bild Eesti.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | subaru mees
Kas focuse eelmisel põlvkonnals oli ka kabriolet?
|
|
Nii et süüdlast peaks Prantsusmaalt otsima. Peugeot 206 CC sai osta tublisti
vähem kui 300 000 krooni eest, lisaks pakkus auto nelja istekohta. Mis sellest,
et kurjad keeled väitsid tagapingi vaid amputeeritud jalgadega pügmeedele
sobivat.
Igatahes läks Saksa firmadel odavate kabriokupeedeni rohkem aega kui
prantslastel, aga olemas nad nüüd on. Ka Fordil. Loomulikult võib vaielda, kas
parem on kangas- või plekk-katus.
Kahtlemata näeb riidest katus välja kenam, saledam ja muidugi retrom. Kõva
katuse poolt räägib parem vastupidavus kurjale keskkonnale. Mis võib oludes, kus
tänavail jõlgub Notšnoi Pozor, auto säilivusele kõvasti kaasa aidata. (Samas,
kummulikeeramise vastu ei saa ka plekk). Ford on igatahes meie eest valiku
teinud.
Välimus
Eestvaates – eriti tõstetud katusega – ei erine kabriokupee oma
luukpärasõsaratest kuigivõrd. Itaalia kerefirma Pininfarina, kes CC kujustas ja
teda ka ehitab, pööras põhitähelepanu auto ahtrile. Kabriokupeedel kipub tagumik
ikka hirmus suur olema, tõestades, et plekki ei õnnestu sama tihedalt kokku
pakkida kui riiet.
Seetõttu on mitmed autoehitajad kasutusele võtnud kolmeosalise katuse. Ford
kasutab ilmselt hinnakaalutlustest lähtudes kaheosalist, kuid Pininfarina loodud
kerejooned on esimese põlve CC-dest tubli tüki saledamad. Siiski ei saa lahti
tundest, et ninatu esiveolise auto esiotsa külge on siirdatud tublisti suurema
auto sabaosa.
Sabatulede vahele asetatud kroomliistu kirjaga «Focus» pidasid inglise
autoajakirjanikud liialt ameerikalikuks, kuid minu arvates liigendab see ahtrit
just parasjagu.
Siseruum
Focus mis Focus. Taas kord eelarvega tõtt vaadanud, otsustas Ford kabrioleti
eksklusiivsust sisekujundusega mitte rõhutada. Halba selles midagi pole, sest
kompaktauto kabiini ja juhikoha kujundusele ei saa midagi ette heita, kadunud on
ka esimese põlve Focuse ekstravagantsed viltused lõiked.
Et kabiinis leidub odavaid materjale, saab muidugi seletada CC põlvnemisega
Focusest. Uste käetugedele oleks ometigi võinud natukenegi polstrit panna.
Juhtimisseadmed on käepärased, eriti tuleks kiita tempomaadi lülitite
paiknemist roolil. Tänapäeva autodel sageli rooliratast risustavad helisüsteemi
nupud pagendas Ford suunatulekangist allpool paiknevale kobarale, ja õnneks see
suunatulede lülitamist ei häiri.
Viriseda tuleks Sony CD-MP3-raadio üle – mitte helikvaliteedi, vaid rohelise
retrovalgusega helendava skaala pärast. Pisutki päikesevalgust – kabrioletil on
seda ikka võtta – ja skaalal kuvatav mitmekesine info jääb teie eest
saladusse.
Istmed on head, kuid tagaistujatele jalaruumi kuigi palju ei jää. Neljakesi
sõitmine eeldab eesistujate head südant ja kompromissivalmidust.
Pakiruum on tõstetud katusega autol pirakas, kuid katus neelab sellest üle
poole. Ja katuse alla jäävast pilust pole kraami just ülearu lihtne kätte saada.
Kuid eks seegi ole üks kabriokupee kompromissidest.
Mootor ja käigukast
Ford pakub CC-le 1,6- ja 2-liitriseid ottomootoreid (vastavalt 100 ja 145 hj)
ning 2-liitrist 136-hobujõulist diislit. Viimase juurde kuulub kuuekäiguline
manuaalkäigukast, ottomootoritele pakutakse viiekäigulist. Ja kaheliitrine otto
võidakse ka automaatkäigukastiga varustada.
Auto enam kui pooleteisetonnist tühimassi arvestades tundub väiksema
bensiinijõuallika muretsemine kahtlane, või olgu siis, kui autot vaid mereäärsel
puiesteel promeneerimiseks kasutatakse. Aga ons neid puiesteid siin maal nii
palju võtta. Isegi kaheliitriste mootorite saavutatud kiirendusaeg sajani – 10,3
sekundit – ei tee lahtisest Fordist mingit raketti.
Sõit
Focus mis Focus. Tõsi, eeskujulikust luukpärasõsarast on kabriokupee kandva
katuse puudumise jagu vedelam, kuid argiliikluses ikka väga hästi juhitav ja
ootamatult mugavasti vedrutav. On vähe teekonarusi, mis suudavad teabe oma
olemasolust sõitjateni viia. Ei kosta kabiinist ka häirivaid naginaid, olgu
katus kinni või lahti.
Ehmatavaim müra, mida CC kuuldavale toob, tekib katuse pakiruumi kukkumisel.
Aga sellega harjub. Pidurid olid poolteist tuhat kilomeetrit läbinud
proovisõiduautol head ning muutusid järgnevate kilomeetritega üha paremaks.
Focus CC jõuab ostjateni kahel varustustasemel – Trend ja Titanium. Trendi
istmed on kaetud kangaga. Lahtise auto puhul on see materjal «veider ja koletu»,
kui marksismi-leninismi klassikuid tsiteerida. Peale kõige muu tekitab riidest
istmekate usinasti staatilist elektrit, mis autost väljumisel leiab läbi väljuja
tee maasse.
> Loe edasi |
