Kahe kuu eest börsile laienemiseks raha kaasama läinud Ekspress Grupp sõlmis Maalehe aktsionäridega eile aktsiate müügi eellepingud. Õhtuks oli lehe nõukogu esimehe ja senise suuromaniku Jüri Ehasalu kinnitusel juba 88 protsenti aktsiaist Ekspress Grupi käes. «Müüsime seetõttu, et tuleb mõelda ka nendele aegadele, mil majandusel ei lähe enam nii hästi, kuid investeerida on ettevõttel vaja,» selgitas Ehasalu. «Oleme tundnud puudust nendest asjadest, mis Ekspress Grupil on olemas – trükivõimalused, osalus levifirmas, ka raamatuäri. Kõik see on arenguks äärmiselt oluline.»Paremad võimalused Ehasalu sõnul pakub tugev investor ajalehele paremaid arenguvõimalusi. «Leht on seni olnud küll kasumis, kuid see kasum on tihti väga sümboolne ning suuri investeeringud senised omanikud seetõttu teha ei ole suutnud,» tõdes Ehasalu. Maalehe peatoimetaja Peeter Ernitsa sõnul võiks leht jätkata senisel kursil. «Maalehe bränd on väga tugev, ma loodan, et suuri muudatusi ei toimu,» märkis Ernits. Maaelu- ja põllumajandusuudistele spetsialiseerunud Maalehel on Ernitsa sõnul käes lai nišš ja teemade valdkond, ent ta tunnistas samuti, et leht vajaks investeeringuid turundusse, mida senine 23 aktsionärist koosnenud omanikering pole suutnud piisavalt teha. «Tänapäeval on nii, et kui hästi tugevalt vastuvoolu ei sõua, siis lähed allavoolu,» lausus Ernits. Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito kinnitas, et aktsiate omanikuvahetus ei muuda ajalehe nägu. «Maaleht on tugev täpselt sellisena, nagu ta praegu on, lehe toimetusliku poole pealt muutusi ei tule,» sõnas Leito. «Lehel on korralik turuosa ja stabiilne lugejaskond, ainsana Eesti ajalehtedest ka kasvav üksikmüük.» Kõigi nõusolek AS Ekspress Grupp lubas börsile saadetud teates, et suudab Maalehele pakkuda efektiivsemat majandamist, parandades lehe levi- ja trükitingimusi, ning teenida suuremat reklaamitulu. «See on unikaalse niši ja turuosaga väljaanne,» rõhutas Leito ajalehe reklaamipotentsiaali. 51,9 protsenti aktsiaist, mille Ekspress omale eellepinguga kindlustas, läheb ostjale 27 miljoni krooni eest. Kogu Maalehe hinnaks teeks see 52 miljonit krooni. Ostja kinnitas eilses börsiteates, et kavatseb tänavuse suve jooksul samadel tingimustel ära osta ka ülejäänud ASi Maaleht aktsiad. Ehasalu sõnul on nõusolek müügiks saadud ka neilt aktsionäridelt, kelle käes oli eile veel 12 protsenti Ekspress Grupile mittekuuluvaist Maalehe aktsiaist. Ehasalu andis samas mõista, et müügiotsus ei sündinud lihtsalt. «Emotsionaalselt võib müük küll kellelegi raske olla, kuid samas on see paljudele töötajatele tunnustus seni tehtud töö eest,» leidis Ehasalu. Tema kinnitusel kestsid läbirääkimised Ekspress Grupiga mõned kuud, kuid ostuhuvilisi oli teisigi. «Otsustavaks sai see, millised inimesed hakkavad edaspidi lehega tegelema ja millised on edasised arenguvõimalused,» sõnas Ehasalu. 20 aasta eest ilmumist alustanud Maalehe trükiarv on ligikaudu 50 000 eksemplari, Maalehe kirjastus annab samuti välja raamatuid ning ajakirju Maakodu ja Maamajandus. Ettevõte teenis möödunud aastal 52,8 miljoni kroonise käibe juures 3,3 miljonit krooni kasumit, kuid tänavuse esimese viie kuu tulemus lubab aasta lõpuks oodata märksa priskemat kasumit – mai lõpus oli ettevõtte käive 28,6 miljonit krooni ja kasum 4,9 miljonit krooni. Arvamus Tarmu Tammerk, meediaekspert: Maalehele annab see tehing kindlasti jõudu juurde, eeskätt lehe majandamise ja oskusteabe koha pealt. Mündi teine pool on aga sisuline – iga kord, kui meedia konsolideerub, kujutab see endast ohtu arvamuste paljususele. Maaleht on seni hoidnud isepäist poliitilist joont, Luige kontserni kuuluvad Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht on aga poliitiliselt paremale kaldu. Kui enamik lehti kuulub Luige kontserni, siis on oht vaikivaks kokkuleppeks ja teatud poliitiliste vaadete konsolideerumiseks kontsernis. Ma ei pea seda ohtu siiski väga suureks, sest Ekspress Grupile poleks see majanduslikult mõttekas. Maalehel oleks targem jääda peavoolumeediast eraldatuks, osa meediakanaleid peaks esindama ka tsentrist vasakule jäävaid vaateid. Kuid kindel on, et meedia kontsentreerumine pole ka kunagi kaasa toonud demokraatia ja sõnavabaduse paremat levikut. |
