| Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles läinud nädalal, et ehkki pankrottide ja maksuvabade firmade küsimus on taandumas, võimaldavad seadused füüsilisest isikutest ettevõtjatele ja perearstidele endiselt maksuerandeid, kirjutab Äripäev. Kriisi sõnul ei maksa 50 protsenti perearstidest makse rohkem kui ainult kasumilt. Mullu märtsis esmakordselt perearstide tunnipalku uurinud sotsiaalministeerium täheldas, et see jäi 16 krooni ja 141 krooni vahele. 16-kroonist tunnipalka saanud arstid maksid endale 3000-kroonist miinimumpalka, mida täiendasid dividendid. Uuringust selgus, et vaatamata haigekassast saadavale 75 kroonile töötunni kohta teenis tervelt 55 protsenti perearstidest kokkulepitud alampalgamäärast vähem. Samas ületas perearstist omaniku kuupalk koos dividendidega juba 2005. aastal 15 000 krooni. Sotsiaalministeeriumi tervise asekantsleri Ivi Normeti sõnul ei järgi paljud perearstikeskused tervishoiutöötajate palgakokkulepet. Samas möönis Normet, et kuni teemat pole põhjalikult uuritud, ei saa siiski väita, et perearstid kompenseerivad madalamaid palku dividendidega. Perearstide seltsi juht Madis Tiik kommenteeris tööandjate süüdistusi Äripäevale väitega, et see on ühe inimese pessimistlik lähenemine, mis teeb oma tööd südamega tegevatele arstidele haiget. «Sellised suured hüpped, nagu oli arstide palgatõus 25-30 protsenti, tekitavad tööandjates hirmu,» lahkas ta tagamaid. Toimetas PM Online |
