Tervis
 |
Muutu või sure: inimene pole võimeline end pikaajaliselt motiveerima (21)
12.05.2008 18:24
Kas oled valmis elu tervislikumaks muutma, kui tead, et järelejäänud
aastate hulk sõltub sellest valikust? Kui vastus on jah, siis
90-protsendilise tõenäosusega petad ennast. Vaid kümnendik inimestest
suudab ennast motiveerida muutuma. Kõik pole aga veel läbi, uued
põnevad uuringud näitavad, kuidas ennastki muutuma motiveerida. |
| |
|
|
Isegi kui inimestele on selgitatud eesmärke, on vaja neid ikkagi toetada. 90 protsenti tavapatsientidest muidu muutuda ei suuda. Sama kehtib ka ettevõtete puhul, sest neidki juhivad inimesed.
Foto: Caro/Scanpix |
|
|
|
|
Alustagem kaugemalt. Rikaste riikide tervishoiusüsteemide põhilised kulud on seotud suitsetamise, alkoholi, liigse söömise, stressi ja vähese liikumisega. Need kulud saaks ära jätta, kui inimesed oma harjumusi muudaksid, kirjutab Postimehe ajakiri Otsustaja.
Südameoperatsioon võib tähendada enam kui miljonikroonist haiglaarvet – igal aastal tehakse USAs südameoperatsioon ligi 600 000 inimesele ning sellele kulutatakse kokku 30 miljardit dollarit.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | kohaneja
Vabandan, aga ei leidnud selles palju promotud artiklis enda jaoks suurt midagi lugemisväärset. Väär...
rch
P.s.:
Siiski veel:
See maailm ongi suhtumine, mida vh alguses on ära märkinud. Tänu talle, aga see...
|
|
Operatsioon vähendab ajutiselt valusid, kuid ei väldi uusi südameatakke.
Mõne aasta pärast tuleb eluviisi mitte muutes taas noa alla minna – kui see on veel võimalik. Paljud inimesed võiksid aga ka esimest operatsiooni vältida üksnes oma elustiili muutes. Seda teeb vaid kümmekond protsenti inimestest.
Harvardi ülikooli professor John Kotter on muutumisi uurinud rohkem organisatsiooni ja ettevõtte vaatevinklist. Ka organisatsiooni puhul on üks asi põhiline – muuta tuleb inimeste käitumisviisi.
Me võime tahta muuta oma tööstiili, aga kahjuks mitte oma käitumist alluvatega. Ettevõtte juhtidel, peamistel muutuste kandjatel, on sama raske kui kellelgi teisel muutusi ellu viia. Näiteid leidub selle kohta palju.
Tavamõistus ütleb, et kriis on võimas muutuste motivaator. Kuid kui valud südame piirkonnas peaks olema tõsisemaid isiklikke kriise, aga need ei suuda meid ennast muutma panna, siis mis suudaks?
Muutuda ei aita ka täpsete analüüside ja faktilise info teadmine inimese olukorra kohta. Mis veel saaks muutustele motiveerida? Miks muutuda on nii raske?
Emotsioonid tagavad valmisoleku
Kotteri sõnum on selge: «Käitumise muutumiseks tuleb rääkida inimesele tunnetest. See on nii ka analüüsile ja mõõtmisele pühendunud organisatsioonide puhul. Edukate muutumisjuhtude puhul leiavad inimesed lahenduse probleemidele viisil, mis mõjutab mitte ainult nende mõtteid, vaid just emotsioone,» rääkis ta FastCompanyle.
Emotsionaalset veenvust ei õpetata ärikoolis ega ka teistel erialadel.
Vaid psühholoogias tuleb ta kasutusse, näides samal ajal irratsionaalne ja paradoksaalsena.
Kui aga vaadata veel kord südameoperatsiooni vajavaid patsiente, siis Dean Ornish, California Ülikooli professor kinnitab, et teab vastust, mis aitab inimestel muutuda.
«Terviseinfo andmine inimesele on oluline, kuid mitte piisav. Inimesele tuleb viia ka psühholoogilised, emotsionaalsed ja vaimsed dimensioonid, mida sageli aga ignoreeritakse,» ütles Ornish, kes asutas ka Ennetavate Meditsiiniuuringute Instituudi.
Ornishi uuringute järgi võimaldaks ka näiteks tema terviseprogramm mõne südamehaiguse ohtu vähendada. Vähesed on aga valmis muutuma.
1993. aastal viis üks kindlustusselts läbi katse – 333 ummistunud arteritega patsienti kasutasid vastavat dieeti ja loobusid suitsetamisest.
Osalejad võtsid osa ka mediteerimise, jooga ja aeroobikakursustest. Programm kestis ühe aasta. Pärast kolmandat aastat oli 77 protsenti osalenutest elustiili tõesti muutnud – ja kindlustusselts säästis iga osaleja kohta 30 000 dollarit.
Muutuma sunnib elurõõm
Miks programm õnnestus? Enamasti üritavad arstid patisente motiveerida surmahirmuga. See aga ei tööta. Mõni nädal pärast sellega hirmutamist on patsiendid hirmunud, kuid kuna surmahirm on liiga suur, keelduvad nad sellest mõtlemast ja pöörduvad tagasi vana elustiili juurde.
Ornishi sõnul pole motiveeriv, kui üksikutele depressioonis inimestele öeldakse, et nad elavad kauem kui lõpetavad suitsetamise ja muudavad elustiili. «Kes tahab elada kauem, kui pidevalt on emotsionaalsed valud?» küsib ta.
Selle asemel et motiveerida surmaga, inspireeriti osalejaid «elurõõmuga» – veendes neid, et muutudes saavad nad elada paremat, mitte ainult pikemat elu.
See tähendab, et nad saavad nautida asju, mis teevad elu meeldivaks – armastada või jalutada ilma oma haigust tundmata. «Rõõm on palju suurem motivaator kui hirm,» ütles Ornish.
Põhjalik muutumine on parem
Ornish leidis oma uuringutes veel midagi rabavat. Lihtsam on ellu viia suuri põhjalikke muutusi. Näiteks inimene, kes otsustab teha väikseid muudatusi oma toidusedelis, saab endale mõlema maailma halvad omadused – ta tunneb end hüljatu ja mahajäetuna, sest ei saa süüa kõike seda, mida tahab.
Samas ei ole ta teinud piisavalt suuri muudatusi, et kohe näha muudatusi oma tunnetes, kaalus, vererõhus või kolesteroolitasemes.
Ornishi katsegrupis rääkisid 91 protsenti radikaalseid muudatusi teinud inimestest positiivsetest tulemustest juba esimese kuu lõpus.
«Kui inimesed, kelle valud rinnus on nii suured, et nad ei saa töötada või kõndida ilma suure valuta, tunnistavad mõne nädala järel, et neil on parem, siis ütlevad nad ka endale «seda valikut olen ma valmis tõesti tegema»,» ütles Ornish.
Kui Ornishi programmis osalenud enamasti jäid muutuste juurde, siis patsiendid, kellele kirjutati kolesteroolitaset alandavat ravimit, lõpetavad nende võtmise enamasti aasta järel. Mis võiks olla veel lihtsam muutus kui ühe tableti võtmine?
Patsiendid lõpetavad tableti võtmise tegelikult seetõttu, et see ei muuda nende olemist paremaks – see ei tegele kolesteroolitaseme põhjustega. Seega, suured muutused on lihtsamad kui väikesed.
Ka ärimaailmale kehtib sama reegel. Bain&Co ühe uuringu järgi kestsid uuritavast 21st restruktureerimisest kõik vähem kui kaks aastat.
Muutused olid drastilised, kui juhatuse esimees vallandas kogu tippjuhtkonna – ettevõtted nautisid kiiresti positiivseid tulemusi ning mitmekordistunud väärtpaberi hinda. IBM muutused olid samuti põhjalikud – ettevõte muutus arvutitootjaks teenindusettevõtteks.
Kotteri kinnitusel on ettevõtetele olulised väikesed võidud, millele muutusi edasi viies toetuda ning millele saab rajada järjepideva muutumise. Kui võidud pole nähtavad ja piisavalt kiired, võivad muutused sattuda raskustesse.
Toetustiim muudatusteks
Isegi kui inimestele on selgitatud eesmärke, on vaja neid ikkagi toetada. 90 protsenti tavapatsientidest muutuda ei suuda, 77 protsenti Ornishi patsientidest aga suutis – seda tänu tugirühmale, kus olid nii teised patsiendid kui ka toitlustuseksperdid, psühholoogid, õed, jooga ja raviinstruktorid.
Teine uurimisgrupp professor Michael Merzenichi juhendamisel soovitab inimestel pidevalt midagi juurde õppida. Ka rottidele võib õpetada pusle lahendamist ning neid selle eest premeerida.
Sajanda korra järel lahendavad nad pusle veatult. Pärast 200. korda suudavad nad lahenduse leida elu lõpuni – rotil on harjumus ning ta aju on vastavalt harjumusele muutunud. Inimesel on sadu selliseid harjumusi – alates kas või sellest, kuidas hoida pastakat.
Tippspetsialistidel on isegi aju muutunud seetõttu, et nad on mingit ala eriti palju arendanud – näiteks muusikutel.
Seega inimene, kes tegutseb pidevalt samas valdkonnas ning valdab oma harjumusi, kasutab neid, muutub rigiidseks – tema kogemused enam ei muutu.
Noor inimene õpib kõike, kui aga õppimine on lõpetatud, alustab masin kuivamist – aju paindlikkus hakkab vähenema meestel kusagil 30selt, naistel veidi hiljem.
«Inimesed ajavad pideva tegutsemise ja pideva õppimise segamini,» kinnitab Merzenich: «Masin on aktiivne ainult siis, kui ta õpib. Inimesed arvavad, et elavad huvitavat elu, isegi kui pole midagi õppinud 20 või 30 aastat.»
Seetõttu on ka mitmed ettevõtted võimaldanud töötajatel tegeleda uute valdkondadega – tarkvaraarendajad näiteks ühe päeva nädalas turundusega.
See ei kaota nende oskusi tunda hästi oma valdkonda, küll aga võimaldab inimesel olla värske ja saada uusi teadmisi ning kogeda uusi väljakutseid.
Mis juhtub siis, kui seda mitte teha? Merzenichi kinnitusel on 85-aastaseks elanud inimesel 50-protsendiline seniilsuse tõenäosus.
|
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Peeter Langovits |
Teadur: Eesti kütus ei saa nii halb olla
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori ja Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu liikme Leevi Mölderi selgitust mööda ei saa Eestis müüdav mootorikütus olla 15-20 protsenti Soomes müüdavast kehvem.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Toomas Huik |
Estonian Air kehtestab kütuse lisatasu
Alates 13. maist kehtestab Estonian Air kõikidel regulaarlendudel kütuse
lisatasu. Helsingi, Vilniuse ja Kuressaare-Stockholmi liinidel on lisatasu
suuruseks 155 krooni ning ülejäänud lendudel 235 krooni.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees |
Loo lasteaias nakatus 20 last salmonelloosi
Lisatud lasteaia kommentaar 16.30!
Tallinna tervisekaitseinspektsiooni andmetel on Tallinna külje all asuva
Loo lasteaias haigestunud paarkümmend last salmonelloosi, neist kaks last on
esialgsetel andmetel ka haiglas.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja |
Estonia kaevanduses hukkus lukksepp
Laupäeval suri Estonia kaevanduses liikuval konveierilindil saadud vigastustesse 36-aastane lukksepp-elektrik, kes liini käivitamise hetkel tegi seal remonditöid.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Elmo Riig / Sakala |
Kevadiste öökülmade ajaks tuleb taimed kinni katta
Kuna sel nädalal võib Eesti Metereoloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel oodata kerget öökülma, soovitab Eesti Aiandusliidu juht Valdur Miller kasutada külmaõrnade taimede kaitsmiseks kattekilet ning puid ja põõsaid vihmutada.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
