Arheoloogide sõnul elasid inimesed selles külas hooajaliselt, põhiliselt rituaalsete festivalide ja pidude ajal, kirjutab National Geographic.

Briti arheoloogide sõnul on see suurim neoliitiline küla Suurbritannias. Süsinikmeetod näitas, et leitud ehitiste jäänused pärinevad ajavahemikust 2600 – 2500 e.kr., seega on need ehitatud Stonehengi rajamisega samal ajal.

Siiski on mõned arheoloogid viidanud sellele, et Stonehenge`i ehitamise täpset daatumit on raske kindlaks teha, kuna ringikujulist ehitist on mitu korda ümber ehitatud ja täiendatud.

«Oleme siiani leidnud kaheksa väikesemõõtmelise ehitise jäänused. Meie andmetel on paigas veel vähemalt 25 sellist ehitist,» sõnas arheoloog Mike Parker Pearson.

Pearson ei välistanud, et seal võib leiduda kuni 100 ehitise jäänuseid.

Durrington Wallsi ehitised on väiksed, umbes 23 ruutmeetrit. Seal oli savipõrand, tulease ja põrandale puidust ehitatud voodid või kapid. Arheoloogide sõnul tuli neil majade aluspõhjade väljakaevamiseks eemaldada 4600 aasta vanune prahikiht.

Lisaks leiti kaevamiskohast ka loomaluid, kivist tööriistu ja nooleotsi.

Sheffieldi ülikooli arheoloogid lisasid, et Stonehenge`i lähedalt leitud ehitised on sarnased varem Orkney saarelt Skara Braest leitud neoliitiliste ehitistega.

«Neoliitilised leiud Stonehenge`i lähedastest piirkondadest on ühed rikkamad, kuid samas leidub seal kõige rohkem ka sajanditevanust prahti. Me pole mitte kuskilt varem sellises koguses loomaluid ja saviesemete kilde leidnud,» lisas Pearson.

Arheoloogide sõnul võib sööginõude ja loomaluude rohkust piirkonnas seostada sellega, et seal peeti pidusid, mille käigus tarbiti ära suur kogus toitu.

«Leitud praht polnud tavaline eelajalooline majapidamispraht, seal puudusid loomapidamise ja põllumajanduse jäägid,» selgitasid arheoloogid.

Stonehenge`i lähedal Durrington Wallsis asus ka väiksem megaliitehitis, mille jäänused avastati juba 1967. aastal.

«Kui Durrington oli rituaalsete pidude pidamise koht, siis Stonehenge oli esi-isadele pühendatud paik, kus käidi palvetamas. Surnud saadeti Avoni jõge pidi Durringtonist Stonehenge`i, kus nad põletati. Senini on Stonehenge`i lähedalt leitud 250 inimese põletusmatuse jäänused,» märkisid arheoloogid. 

Nad lisasid, et kui Stonehenge oli suunatud talvise pööripäeva päikeseloojangule, siis Durringtoni ehitis näitas talvise pööripäeva päikesetõusu. Need kaks ehitist täiendasid teineteist.

«Talvise pööripäeva pidustuste pidamist tõendavad sellest kohast leitud sigade hambad. Nende analüüs näitas, et need tapeti talvisel ajal,» sõnas Parker.

Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge on maailma suuremaid megaliitehitisi. See on ehitatud mitmes järgus ajavahemikul 3000 – 1500 e.kr. Rajatiste elementide abil määrati taevakehade suundi, loendati päevi ja teisi kalendriühikuid. Oletatavasti ennustati ka kuu- ja päikesevarjutust.

Toimetas Inna-Katrin Hein