2006. aastal toonase põllumajandusministri Ester Tuiksoo eestvedamisel alustatud Eesti toidu programmis määrati sihid kolmeks aastaks. Nüüd on ministeeriumis hakatud koostama uut kolmeaastast tegevuskava, mille täpne sisu ja rahastamisskeem peaks paika saama aprilli lõpuks.Põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Enn Soku sõnul ei saa riik Euroopa Liidu eeskirjadest tulenevalt tegeleda üksnes omamaise kauba propageerimisega ning seetõttu keskendutakse tarbijate harimisele ja suunamisele kvaliteetse toidukauba juurde. Eesmärgid paika Kodumaise ostja harimine peaks moodustama kaks kolmandikku programmi sisust ja väljaminekutest, kolmandiku ulatuses keskendutakse jätkuvalt siinse kauba propageerimisele välismaal erinevate messide ja tutvustuste abil. Üks suuremaid muutusi on Soku sõnul see, et kui seni on panustatud väga erinevatesse ettevõtmistesse, siis edaspidi tahetakse keskenduda suurtele ja tulemuslikele kampaaniatele. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on ministeeriumis küll otsustatud projektiga jätkata, kuid kindlasti tahab ta selles osas valitsuse koalitsioonipartneritega nõu pidada ka kabinetiistungil. Seal otsustatakse, kas jätkamisotsuse teeb valitsus või ministeerium. «Tänavu on projektile eraldatud kümme miljonit krooni,» nentis Seeder. «Järgnevatel aastatel võiks summa olla pisut suurem, kuid mitte üle paarikümne miljoni krooni. Kümne ja 20 miljoni vahele võikski panus edaspidi jääda.» Toidu- ja põllumajandusringkondades üldiselt toetatakse Eesti toidu programmi jätkamist, kuid paljude hinnangul peaks ministeerium seadma senisest märksa konkreetsemad eesmärgid ning tegevuskavad. Probleemi nähakse ka tõigas, et ministeerium pole leidnud ühtegi tugevat ja kogenud turundusspetsialisti projektiga tegelema. Ametnikel endil ei pruugi aga sihile jõudmiseks olla vajalikke teadmisi. Suurtootjad pooldavad Piimaliidu juhi Tiina Saroni sõnul toob programm kohalikele ettevõtetele ja toidutootjatele igal juhul kasu, olgu siis otsest või kaudset. «Eesmärgid ja nende täitmise viis peavad olema kindlalt paigas, seda tuleb pidevalt jälgida,» lausus ta. Sama meelt on Wõro Kommertsi juht Kaido Kaare, kelle väitel on inimeste toidualane harimine igal juhul oluline ja senine programm on seda ka omajagu näidanud. Skeptilisemaks jäi Eesti ühe suurema köögiviljakasvataja Kadarbiku Talu juht Ants Pak. Tema sõnul pole nende ettevõte senise tegevuskava positiivset mõju küll tundnud. «Väikestele tegijatele sellest erilist tulu ei tõuse,» rääkis ta. «Samas on riigi asi niisuguseid asju korraldada, las nad siis tegutsevad. Ehk tulevikus midagi tekib.» |
