Hannes Rumm: luksusautomaks muudab väärtushinnanguid
12.05.2008 00:01
Hannes Rumm, sotsiaaldemokraat, riigikogu liige
|
| |
|
 |
Hannes Rumm |
|
|
|
|
Eelmisel aastal müüdi Eestis üle 900 auto, mis maksid rohkem kui miljon krooni. See tähendab, et meie majandusest viidi ainuüksi nende luksusautode tõttu välja ligi miljard krooni ning selle summa võrra suurenes meie väliskaubanduse puudujääk. See tähendab, et meie teedel sõidab nüüd üle 900 auto, mis neelavad mõttetult palju kütust ja saastavad õhku.
Loomulikult on auto 21. sajandil paljude perede jaoks tarbeese. Aga keskkonnavaenulikud ja ebamõistlikult kallid autod, mida meie teedel aasta-aastalt üha rohkem liikleb, pole tarbe-, vaid luksusasjad. Luksusautode arv Eestis ei kasva ainult seetõttu, et meie majandusel on viimastel aastatel hästi läinud. Meist palju jõukamates Põhjala riikides on luksusautosid suhteliselt palju vähem, sest seal on keskkonnavaenulik ja raiskav tarbimine riigi poolt maksustatud.
Just sellepärast pakkusid sotsiaaldemokraadid eelmisel nädalal koalitsioonipartneritele välja idee maksustada autosid, mis on ebamõistlikult võimsad ja seeläbi tarbivad rohkelt kütust ja saastavad keskkonda. Sellised autod võtavad linnatänavatel ning parklates ka märksa rohkem ruumi, kui väiksema võimsusega ja kergemad autod.
Meie arust tuleb maksustada sõiduautod, mille mootori võimsus on 140 kW või rohkem, sest üle selle piiri jäävad autod on üldjuhul tõesti luksus, kuna praktilist otstarvet sellisel võimsusel ei ole. (Oluline on rõhutada, et ettepanek puudutab ainult sõiduautosid ning maksu alt jäävad välja kaitseväele ning sisejulgeolekut tagavatele ametitele kuuluvad autod.) Nii külateedel kui auklikel pealinna tänavatel piisab oluliselt väiksemast võimsusest, kuna ka enamik maasturitest jääb alla selle piiri.
Riik annab selge sõnumi
Autoregistrikeskuse andmetel on Eestis praegu 582 703 sõiduautot, neist
28 973 mootori võimsus on 140 kW või rohkem. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on maksustada üle selle piiri jäävad autod aastamaksuga, mille suurus sõltub auto vanusest.
Niisiis räägime luksuslikest ja ülivõimsatest maasturitest, sportautodest ja limusiinidest nagu Hummer, Mercedese S-klass, Jaguar jmt. Need on autod, mille ostuhind ja ülalpidamiskulud on niigi väga suured ning mis tarbivad 12–20 liitrit kütust saja kilomeetri kohta. On igati õiglane, kui sellise hobi harrastajad maksavad igal aastal täiendavalt 36 000 – 54 000 krooni maksu, sest nende tarbimisharjumused on keskkonnavaenulikud.
Luksussõidukite maksustamise eesmärk on suunata inimesi mõistlikumale tarbimisele, kuid muuta ka meie väärtushinnanguid. Praegu kasutavad tuhanded Eesti inimesed autot staatuse sümbolina.
Mööblikontserni Ikea asutaja ning maailma rikkamaid inimesi Ingvar Kamprad sõidab Stockholmi metroos tööle pensionäri sooduskaardiga ning pikemateks otsteks istub vana Volvo rooli. Meil pargivad pahatihti isegi Lasnamäe ja Mustamäe paneelmajade ees luksusautod, mille omanikud üritavad autode abil oma ühiskondlikku staatust kunstlikult kõrgemale upitada. Rääkimata siis mõnest kahe- või kolmemilliste autode kollektsiooniga uhkeldavast suurettevõtjast.
Neile inimestele, kes tõstavad oma enesetunnet luksusauto rooli istudes, annab riik luksusautode maksustamisega selge sõnumi: ühiskond ei toeta keskkonnavaenulikku ja ebamõistlikku tarbimist.
Esialgsete arvestuste kohaselt saab luksusmaksu kehtestamisega koguda üle miljardi krooni maksutulu, mis on riigieelarve seisukohast vaadates vägagi märkimisväärne summa. Kujutage näiteks ette, kui palju paremaks saab selle summa abil muuta meie ühistranspordi võrgustikku, sest tänavu kulutab Eesti riik kõigi ühistranspordi viiside doteerimiseks bussiliiklusest alates ja praamidega lõpetades kokku 693 miljonit krooni!
Luksusautomaks tuleb niikuinii
Juhul kui luksusautode maksustamine vähendab nende arvu Eesti teedel, siis on riigikassasse laekuv maksutulu loomulikult veidi väiksem. Ent selgi juhul on maksu esmased eesmärgid täidetud: samaväärselt väheneb luksusautode tekitatud keskkonnakahju ning meie väliskaubanduse puudujääk.
Juba kõlanud vastuargument, et luksusautode maksustamisel registreeritakse need Eesti asemel Lätti ja Leetu, ei pea paika. Lätis on automaks sisse viidud juba 2004. aastal ja ka Leedu, mis koos Eestiga seni viimased kaks Euroopa Liidu riiki, kus automaks puudub, nõuab auto registreerimiseks, et omanik või vähemalt tema abikaasa oleks kantud Leedu elanikeregistrisse.
Loomulikult on luksusautode maksustamise otsus vaja ühiskonnas veel läbi vaielda. Näiteks võib vaielda selle üle, kas just 140 kW on see õiglane piir, kust maksustamist alustada? Ootame huviga arvamusi selle kohta, kas piiri peaks nihutama üles- või hoopis allapoole? Kas luksusautode maksustamise valem peaks arvestama ka nendepoolset CO² emissiooni ja auto registrimassi? Arutelu ainet jätkub, nagu näitavad esimesed arvukad vastukajad.
Samas on selge, et nafta kallineb kiiresti ja selle kogus on lõplik. Fossiilsed kütused on meie kõigi ühine ressurss ja nende raiskav kasutamine peab olema taunitav. Seepärast on igati keskkonnasõbralik ja õiglane, et me luksusautode maksustamisega suuname inimesi mõistlikumale tarbimisele ja energiasäästule. Mujal Euroopas tehakse seda juba ammu, aeg on lõpetada ka Eesti eristaatus selles küsimuses.
|
|
|
|
|
