Tallinna transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Tiia-Liis Jürgenson nimetab olukorda Tallinna taksonduses halvaks. Kõige sagedasemad pettuseliigid on tema sõnul suuremate arvete esitamine ehk kordistajate ehk kerijate kasutamine, mida taksokomisjon avastab iga nädal viiel kuni üheksal koral. Kerijate kasutamise «edetabeli» eesotsas on Tulika Grupp, kuhu kuuluvad Tulika takso ja Tallinna Taksopark. Tabelis on ka Hedi Takso, Äritakso ja Linnatakso. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | issand kui loll
Linnatakso juhataja Jaan Härms ütles Kasule, et jootrahatšekid on kasutusel seetõttu, et taksodega s...
to heh tean
Kui sulle ei anta printerist trükitud kviitungi, siis sul on õigus keelduda maksmisest.Selline on se...
|
|
Kordistajate otsimine ja kontroll taksojuhtide teenuse osutamise osas lasub Jürgensoni sõnul eelkõige taksofirmal, kuid kahjuks jätavad paljud neist selle töö tegemata. «Sageli jääb mulje, et taksofirmad pole huvitatud oma töötajate õiguspärasest tegevusest ja seadusekuulelikkusest,» lisas ta.Kõik taksojuhid pole vargad Tulika Grupi esindaja Anne Rebane ütles Kasule, et pole kordistajate avastamise täpse statistikaga kursis, kuid väga levinud probleem see tema meelest siiski pole. «Ma ei saa nõustuda, et kõik taksojuhid on vargad,» mainis Rebane. «Tulika Taksos ja Tallinna Taksopargis käib firmasisene taksojuhtide kontroll, oleme ikka ise ka huvitatud, et asi käiks ausalt.» Jürgenson näeb probleemi ka piraattaksojuhtides, kelle suhtes on viimase kolme kuu jooksul algatatud 30 menetlust. Piraattakso puhul on tegemist taksoga, mis ei väljasta tšekke ning millel puuduvad taksomeetrid, plafoon jne. Piraattaksode suhtes laekunud kaebusi on Jürgensoni sõnul võimatu lahendada, sest teenuse osutajat ei saa tuvastada ega kontrol-lida. «Öisel ajal esineb ka olukordi, kus taksoaknale pannakse välja kallimad hinnakirjad,» rääkis Jürgenson. «Kliendil on seda väga raske kontrollida, kuna ta ei ole teadlik firmasisestest hindadest. Siin lasub kontrollimise kohustus siiski firma esindajatel.» Kõrgemate hinnakirjade väljapanijate näiteks tõi Jürgenson Viiking Takso. Levinud jootrahatšekid Tihti juhtub sedagi, et klientidele ei anta korralikke tšekke, ning viimasel ajal on just Linnatakso taksojuhid hakanud väljastama klientidele tšekke, kus ei ole peal läbitud kilomeetrite arvu jms, vaid ainult jootraha, nentis linnaametnik. Enamasti antakse selliseid tšekke välismaalastele. Jürgenson nentis, et jootraha meie seaduses ei eksisteeri ja selliseid tšekke anda ei tohi. Viimasest ajast tõi ta näite, kus Linnatakso taksojuht väljastas kliendile 4000-kroonise jootrahatšeki – taksojuhi enda väitel mitte taksoteenuse osutamise eest. Linnatakso juhataja Jaan Härms ütles Kasule, et jootrahatšekid on kasutusel seetõttu, et taksodega sõitvad välismaalased tahavad taksojuhile jootraha anda, sest nende kodumaal on see kombeks. «See on kliendi enda soov ja ma ei näe põhjust, miks taksojuht ei võiks jootraha vastu võtta, kui talle pakutakse. Seadusega pole see tõesti kooskõlas, aga kui inimene ise tahab maksta, mida siis teha? Ükski taksojuht ei nõua jootraha, kõik käib kokkuleppel kliendiga. Arvan, et see asi aetakse liiga suureks.» Rikkumised üle pooltel Vähem levinud pettuseliik on kliendile topeltarve esitamine, mis siis, kui klient tšekki küsib, kohe väiksemaks muutub. Selliseid kaebusi on taksokomisjonile esitatud Äritakso kohta. Tallinnas on registreeritud kuni 2000 taksot. Kui paljud juhid kliente petavad, pole Jürgensoni sõnul võimalik täpselt öelda, ent kui viimati kontrollis taksokomisjon 65 taksot, siis esines neist rikkumisi enam kui pooltel. Rikkumiste ja pettuste korral võetakse taksofirma vastutusele, tehakse ettekirjutus või määratakse kuni 12 000 krooni suurune trahv. Hiljuti võeti kahelt firmalt – Magellan ja Service Grupp – ära ka taksoveo õigused, kuna rikkumisi oli kogunenud juba nii palju. Paljud taksopettused jäävad paraku avastamata, sest inimesed ei anna neist teada. Jürgenson soovitab pettasaanul alati transpordiameti poole pöörduda. Teistes linnades tuleks ühendust võtta kohaliku omavalitsusega. «Ja alati tuleks juba taksosse istudes öelda, et sõidu lõpus soovitakse tšekki,» lausus Jürgenson. «See hoiab taksojuhte tagasi, kuna näitab, et klient on teadlik.» Ka soovitab ta vaadata hinnakirja ning võrrelda kilometraaži ja ajatariifi. Kui taksomeeter on rikkis või taksojuht ei anna tšekki, on kliendil õigus tasumisest keelduda. anna teada: Anna taksopettustest teada linna abitelefonil 1345 või Tallinna transpordiametile telefonil 640 4618 või e-posti aadressil tta@tallinnlv.ee. Petma paneb laiskus Taksojuhi ja Klubi takso omaniku Ruth Pärna sõnul teenivad taksojuhid korralikult tööd tehes hästi, ent paljud neist lihtsalt ei viitsi tööd teha. «Enamik taksojuhte on FIEd ehk iseenda tööandjad ja neil tuleb teatud töötunnid täis teha. Kahjuks teevad paljud juhid tööd siis, kui teleri vaatamisest ja magamisest aega üle jääb,» nentis Pärn. «Osa jälle leiab, et nad teenivad liiga vähe. Tegelikult on asi selles, et takosjuhid ei oska rahaga ümber käia. Nad saavad ju kätte sularaha ja see on kerge kuluma. Ostetakse, mida juhtub, mõtlemata kütuse ostmisele või auto uuendamisele. Ja siis leitakse, et miks ma pean tööd rabama, kui saan pettusega suurema kasumi.» Pärna sõnul aitaks pettusi lõpetada taksojuhtide suurem koolitamine ja ka kontrollimine: «Hirm kontrollimise ees sunnib end kokku võtma. Kontrolle peaks rohkem olema. Ja asjale tuleks kasuks ka inimeste teadlikkuse paranemine.» (PM) |
