Üha rohkem naisi eelistab vanni sünnitama minna
12.04.2005 00:01
Priit Pullerits, vanemtoimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Juba tosin aastat tagasi tahtis Pille Ellamik sünnitada oma esimese lapse
vette, kuid ei leidnud autot, mis ta Tartust Põlvasse sõidutanuks. Üleeile tegi
ta oma teist last ilmale tuues ammuse unistuse Põlva haiglas
teoks.
«Mõnus oli,» kommenteeris Tartus pagarina töötav Ellamik (30) oma kogemust vesisünnitusel, mis on viimastel aastatel Eesti naiste seas üha suuremat populaarsust võitnud. Näiteks Tartu naistekliinikus on vaid üks vanniga sünnitustuba – ja seegi alles aastast 2002 –, millest kipub kliiniku juhataja Helle Karro sõnul väheks jääma. Arvestades seda, kui paljud naised soovivad oma last märjas keskkonnas ilmale tuua, avaldas Karro lootust, et kolme aasta pärast valmivasse naistekliiniku uude hoonesse tuleb vanniga sünnitustubasid vähemalt kolm. Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik, kus seni on sünnitusvanne samuti vaid üks, saab juba lähipäevil teise juurde. See kulub marjaks ära, sest vette sünnitamise soov on naiste seas muudkui suurenenud, kinnitas kliiniku sünnitusosakonna vanemämmaemand Irena Bartels. «Nõudlus on suurem, kui me pakkuda suudame,» sõnas ta. Sada naist vees Tallinna Pelgulinna sünnitusmajas on eelmise aasta algusest naiste käsutuses kaks vanni. Kuigi Pelgulinna arstid pole sünnitusosakonna juhataja Riina Aagi väitel vette sünnitamist peaaegu üldse propageerinud, valis eelmine aasta sealsest 3000 sünnitajast selle mooduse sadakond. «Arvan, et sel meetodil on tulevikku,» lausus Aak. Põlva haiglas, mis hakkas eelmise kümnendi algul esimesena Eestis pakkuma naistele sünnitusvõimalust vannis, valisid üleeile lapse ilmale toonud kaks naist just vesisünnituse. Erinevalt Pille Ellamikust, kes innuka ujujana oli juba varakult otsustanud oma teise lapse sünnitada vees, langetas Jõgevamaalt Põlvasse kolmandat last saama tulnud meditsiinitöötaja Tiia Pärendson (32) otsuse vesisünnituse kasuks alles pärast haiglasse jõudmist. «Tulin siia lihtsalt sünnitama,» tunnistas ta eile perepalatis päevavanust tütart hoides. «Arstid pakkusid vette sünnitamise võimalust. Ronisin siis vanni ja sai parem.» Igatahes oli valutum kui varem kahte poissi ilmale tuues, lisas ta. Põlvalanna Gunneli Raudsepp (23), kes valmistus eile lõuna ajal mehe Aimar Saarna (30) toel Põlva haiglas oma esiklast ilmale tooma, polnud veel otsustanud, kas valida traditsioonilist või alternatiivset ehk vesisünnitust. Ämmaemand Krister Matto oli valmis mõlemaks meetodiks, kumma kasuks peatne ema ka ei otsusta. Tervis otsustab kõik Põlva haigla sünnitus-günekoloogia osakonna juhataja Sirje Kõiv lausus, et naisi, kes soovivad vette sünnitada, leidub viimasel ajal palju rohkem kui neid, kellele arstid võivad seda lubada. Põhjuseks, miks teinekord tuleb naisel vesisünnitusest loobuda, on tema sõnul meditsiinilised vastunäidustused. Tartu naistekliiniku sünnitusosakonna vanemämmaemand Pille Teesalu märkis, et vette saavad sünnitada vaid tõeliselt terved naised, kelle sündiva lapse seisund näib samuti ideaalne. Ta pakkus, et neile nõuetele vastavaid naisi on alla poole. Ent peale nende, kes vette sünnitavad, lõikab viimastel
aastatel vähemalt kolmandik naisi veekeskkonnast kasu enne laste ilmale toomist.
Veeprotseduurid aitavad arstide sõnul valusid leevendada ja lõdvestuda.
Vesisünnituse plussid ja miinused Plussid: • lõõgastab ja leevendab naise valusid • laps satub sündides veekeskkonnast sujuvalt vette • beebil väheneb sündides drastiline vee- ja õhutemperatuuride vahe Miinused: • ei sobi naisele, kel on vastunäidustusi (näit. infektsioon) • sündiva lapse tervislik seisund peab olema ideaalne • ei sobi väga enneaegse sünnituse korral Allikas: Helle Karro, Pille Teesalu (Tartu naistekliinik)
|
