Aga mina küsisin. Ja Taul vastas: «Keemikuna saan öelda nii: iga aine võib olla inimorganismile kahjulik. Kõik oleneb kogusest. On aineid, mille surmadoosi võib mõõta milligrammides, ja on aineid, millega organism harjub, nagu näiteks etanooliga. Ka liitrite kaupa veejoomine võib olla saatuslik – muuta elektrolüütide tasakaalu inimorganismis.»

Ometi juhtus Eestis ainulaadne kriminaalne lugu. Üks kuri väimees üritas oma ämma mürgijoogiga teise ilma saata. Nüüd seisab lilla vedelikuga plastpudel kriminalistikakeskuse keemialabori külmkapis. Taul tegi kindlaks, et vedelikus oli 25 protsenti etanooli (viina põhikomponent – toim) ja protsendi jagu inimorganismile ohtlikku püridiinisarnast ainet.

«Püridiini saab kasutada piirituse denatureerimisel ehk joogikõlbmatuks muutmisel,» selgitas Taul. «Joomisel oleks see vedelik võinud põhjustada peapöörituse, lämbumise, teadvusekaotuse ja raskeid närvikahjustusi.»

Õnneks polnud see ämm loll naine – nuusutas jooki, aga suhu ei võtnud. Vastik hais tegi ettevaatlikuks.

Siltidega salaviin peaaegu kadunud

Politsei ujutas Pärnu metanoolitragöödia ajal kohtueksperdid konfiskeeritud salaviinapudelite, -kanistrite ja -tünnidega üle. Alkoholiekspertiisidega tuvastati, et sajad inimesed olid joonud suure metanoolisisaldusega sidrunilõhnalist mürgijooki. Neist 68 suri, kümned said ränki tervisekahjustusi.

«Pärast seda on võltsetikettidega salaviina palju vähemaks jäänud,» lausus Taul.

Nüüd on eksperdi töölaudadel ja nende all sajad siniste korkidega plastmasspudelid, sees läbipaistev vedelik. Pärit Ida-Virumaalt ja Tartu kandist. Korgid on politseinikud pitseerinud ja pudelid sildistanud märkega, kust-kellelt-millal see on konfiskeeritud.

Nendest pudelitest on Taul leidnud salaviina, kuid mitte metanooli. Seda avastas ekspert viimati eelmisel aastal Loksal meelisjoogina tarvitatud süütevedelikke analüüsides.

Mida siis juua, mis ei tapa?

Taul soovitab mahla. Mitte süütevedelikke, mida toodetakse piiritusetehaste jääkidest. Kuigi jääkproduktid sisaldavat isegi kuni 95 protsenti etanooli, on neis ka palju lisandeid, millest vabanemine pole piiritusetehastele kasulik.

«Jääkproduktid müüakse firmadele, kes toodavad süütevedelikke ja aknapuhastusvahendeid,» selgitas Taul. «Üks selline firma puhastas Rakvere piiritusetehase jääkidest ka puhta piirituse välja.»

Jutt on tuntud vene poliitiku, keemik Nikolai Maspanovi firmast Poolsaar. Politsei leidis sealt 2002. aasta suvel 1000 liitrit viinalõhnalist vedelikku. Maspanovit kahtlustati ebaseadusliku alkoholi käitlemises. Tema väitis aga, et joogikõlblik alkohol tekkis tehnilisest piiritusest ühe seadme rikke tõttu. Paraku varastati nutikas seade talt enne läbiotsimist ära.

Alkoholiekspert Taulile oli Maspanovi kohtuprotsess esimene, kus ta kohtus vande all tunnistusi andis. Tauli väitel ei teinud Maspanov salaviina, vaid puhastas piirituse jääkprodukte.

«Kohtus läks kõik hästi, sest üritasin meeles pidada õpetatut – ekspert on kohtus kõige targem,» nentis Taul.

Belõi Aist – kõige rohkem solgitud brändi

Tauli sõnul loetakse kõik alla 22-protsendilise etanoolisisaldusega joogid lahjadeks ja kõiki, mis üle selle, kangeteks alkohoolseteks jookideks.

Ent miks me räägime viina kangusest kraadides? «Sest see on suupärane. Kuna Eestis on kasutusel mõõtühikute SI-süsteem, peame rääkima temperatuurikraadidest ja alkoholiprotsentidest. Seega – 40 protsenti viinapudeli mahust on etanool, ülejäänu aga vesi.»

Kuid miks me nimetame brändisid konjakiteks?

«Sest unustame – konjakit tehakse ainult Prantsusmaal ja ainult Cognaci provintsis. Mujal toodetakse brändit. Kui võrrelda brändit autoga, siis iga auto on brändi, aga ainult konjak on Ferrari.»

Selge. Nii et Moldovas tehtud Belõi Aist on brändi.

«Jah, ja nagu ekspertiisid kinnitavad – üks sagedamini võltsitud brändisid Eestis,» lausus Taul.

Taul rääkis loo «turvalisest» tollilaost, kus üks firma hoidis ligi kümme aastat 14 300 pudelit ehk 7150 liitrit Belõi Aisti. Et brändi omanik läks pankrotti, hakkas maksu- ja tolliamet ta vara üle vaatama.

Töösse kaasati ekspert, kes avastas, et alkohoolne jook on pudelitest kadunud – paljud pudelid olid tühjad, enamik täidetud aga vedelikuga, millel sade põhjas.

«Tollilao omanikud üritasid meile selgeks teha, et kõik on okei, et osa pudeleid läks katki, osast auras sisu ära,» meenutas Taul. «Tolli huvitas aga, kas pakendi puudulik hermeetilisus võib põhjustada kange piiritusjoogi etanoolisisalduse ja iseloomuliku värvuse kadumise ning kas sellistel tingimustel võib tekkida sade.»

Kuigi laofirma üritas Tauli sõnul igati vett segada, oli umbes 200-tunnise alkoholiekspertiisi tulemus selline: pudelites olev vedelik pole brändi ega ole ka kunagi brändi olnud.

Puskariaparaat võib kodus olla küll

Taul nentis, et toll ja piirivalve on eksperte alati ohtra alkoholiga õnnistanud.

«Meil on korraga töös olnud ka ligi 200 vedelikuproovi, igaüks neist oli pärit 200-liitrisest vaadist − kokku 40 000 liitrit. Õnneks pole toll ja piirivalve meie põhikliendid, 99 protsendi ulatuses täidame siiski politsei tellimusi,» selgitas Taul.

Tavaline alkoholiekspertiis, mida politsei tellib, sisaldab asitõenditena salaviina või kodus tehtud alkoholi. Kui kanget alkoholi võib üldse kodus teha?

«Oma tarbeks võib teha nii kanget alkoholi, nagu käärimisprotsess ja oskused võimaldavad, aga mitte müügiks,» lausus Taul. «Kodus võib teha õlut ja veini, kellel mett palju käes, ka mõdu. Ja ise tarbida.»

Kas ma puskariaparaadi võin üles panna?

«Miks mitte. Puskariaparaat on destillatsiooniseade ja seda omada pole keelatud. Ma võin ju endale puhast vett destilleerida. Aga hakata kääritatud meskist destillatsiooniseadmega puskarit valmistama ehk alkoholi kangestama, vaat see on keelatud,» tõdes Taul.

Ekspert Taulil on laboris kaks näidistekappi alkoholipudelite ja plekist viinapurkidega, mis on Eestis keelatud. See õppeotstarbeline kollektsioon on noorte politseikadettide koolitamiseks.

Ühes kapis on idanaabri kraam – hulk erinevaid vodkasid, nagu Suure Ivani, Lenini, Stalini, Puškini, Koroljovi, Žirinovski omad, ka vodka Odin Doma (eesti keeles: üksinda kodus) ja palju muud, ka paar odekolonnipudelit.

Masinale maitseb viski

Teises kapis on eesti meeste tehtud viinad, puskarid ja isegi võltsviski, millesse tammelaastud ehtsama meki saamiseks sisse lõigatud.

Aga on ka eetrit ja üks 1940. aastatest pärit roheline klaaspudel puskariga. Kahel keskmisel riiulil seisavad kirevate siltidega pudelid, mille välimusest ei tasu lasta end peibutada.

«Mis vedelik ilusas pudelis tegelikult on, ei tee keegi ekspressmeetodil kindlaks,» lausus Taul. «Vedeliku lõhnast ja värvusest jääb tihtipeale väheks, maitsmine võib aga lõppeda kurvalt.»

Ka ekspert ei tõsta pudelit suule. Tema nuusutab korki ja mõõdab vedeliku tihedust. Pärast paneb milliliitri jagu vedelikusegu pisikesse klaasvidinasse ehk viaali, vajutab sellele tangidega erilise korgi peale ja annab ohjad üle targale masinale – gaasikromatograafile.

Kromatograaf eraldab segust lenduvad komponendid. Kogu tööd juhib arvutiprogramm, eksperdi ülesandeks jääb andmetest olulise info eraldamine. Muide, selle masina stabiilsust kontrollib Taul ehtsa Šoti viskiga.

«Õnneks piisab gaasikromatograafile vähesest. Ühtainsat Highland Goldi pudelit on ta juba kolm aastat «maitsnud» ja paistab, et mekib veel mitu aastat,» ennustas Taul.

Vedeliku etanoolisisaldus määratakse peaaegu samal kombel kui sada aastat tagasi ehk spirtomeetriga. Kuid mõõtmistulemus on nüüdisajal palju täpsem. Seda tulemust võrreldaksegi pudeli etiketile märgituga – kas pudelis on 40 või hoopis 38 protsenti etanooli.

Viinade puhul määratakse ka niinimetatud mittelenduvad komponendid ehk soolad, et teada saada, kas hundijalavee valmistamisel kasutati väga puhast vett, kraanivett või külakaevust võetud vett.

Kas teate?

• Saaremaa viina toodetakse Soome, Viru Valget Ameerika piiritusest. Teistes Balti riikides tehakse traditsioonilised viinad oma viljast.

• Etanool on levinumaid sõltuvust tekitavaid aineid.

• Etanooli ja metanooli kõrval on levinuim alkohol glütserool ehk glütseriin, mis on tähtis rasvade komponent. Glütseriinist valmistatud lõhkeaine nitroglütseriin pani majandusliku aluse Nobeli preemiale.

• Tänu geenitehnoloogiale on aretatud uued, kuni 20-protsendist etanoolilahust tootvad pärmiseened.

Konjaki sünd

Chadeville’i maahärra Chevalier de la Croix Marron sai unenäos juhatust saatanalt, kes õpetas, kuidas joogi hing teistkordse destilleerimisega välja meelitada ja pudelisse ajada. Järeleproovimisel osutus kõik sulatõeks ja Cognacis hakatigi jooki kaks korda destilleerima.

135 liitrist konjakipiiritusest saab kümneaastase laagerdumise järel 100 liitrit konjakit. Kaduvat kolmandikku nimetatakse «inglite jaoks».

Kui see jagu toodanguks arvestada, joovad inglid aastas 20 miljonit pudelit eluvett. See teeb neist teised konjakijoojad ameeriklaste järel.

Mis on kromatograafia

Vene botaanik Mihhail Tswett avastas 1903. aastal meetodi, kuidas eraldada ja koostisosadeks jagada ainete segusid. Kromatograafiat peetakse üheks suurimaks saavutuseks analüütilise keemia arengus 20. sajandil. Kromatograafia võimaldab määrata gaase, vedelikke ja tahkeid aineid. Määratavad kõik ained, mis lenduvad või on muudetavad lenduvaks temperatuuril, mida kasutatakse gaasikromatograafi aurustis ja kolonnis.