Gerli Võimre ja Indrek Tamra on täiesti tavalised Eesti abituriendid. Nagu tüüpilised Eesti noored ikka, ei taha nad arvamusliidrite ja ärijuhtide meelehärmiks ülikooli minnes õppida inseneriks või IT-meheks. Võimre tahab õppida juristiks ja Tamra politoloogiks. Seetõttu ei võta kumbki neist selle aasta riigieksamiteks ei matemaatikat, keemiat ega füüsikat, vaid mõlemad valisid kirjandi, inglise keele, ajaloo ja geograafia.Kirjand tuli võtta, sest see on kohustuslik, märkisid nad. Inglise keelt pidasid mõlemad samuti enesestmõistetavaks. «Inglise keel on rahvusvaheline keel. Seda on igal pool vaja,» selgitas Tamra. Vajalik ajalugu Ajaloo võttis Võimre, sest tahab minna edasi Tartu Ülikooli juurat õppima. «Muu ei paku eriti huvi,» selgitas Võimre. Ta lisas, et tegemist on ka natuke perekondliku traditsiooniga, sest juurat õpivad ka vend ja tema naine. «Eesti ajalugu võiks iga inimene ikka teada. Ajalugu on mingi piirini vajalikum kui matemaatika, mida paljudel vaja ei lähe,» sõnas Võimre. Geograafia tegid mõlemad ära juba eelmisel aastal. Peamiselt seetõttu, et ühte eksamit oli veel vaja ja geograafia tundus üsna lihtne. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse infojuhi Madli Leikopi sõnul muutub järjest tavalisemaks, et riigieksam tehakse ära juba 11. klassis. Võrreldes eelmise aastaga on sel aastal eesti keele, inglise keele ja geograafia riigieksamiteks registreerinud natuke rohkem keskkoolilõpetajaid. Keemia ja füüsika valinute arv on jäänud peaaegu samaks, kuid matemaatika riigieksami valinud abiturientide arv on langenud umbes 800 võrra. Suures mures Narva Elektrijaamade juhti Ilmar Peterseni paneb selline langus muretsema: «Ma näeks palju parema meelega, et matemaatikaeksami tegijate arv ei langeks 800 võrra, vaid et trend oleks vastupidine ja see arv suureneks 800 võrra.» Peterseni sõnul on pikas perspektiivis edukamad need ühiskonnad, kus on rohkem insenere ja loodusteadlasi. «Kui tahame lisaväärtust luua, siis vajame rohkem insenere,» rõhutas ta. Tartu Ülikooli teadusprorektori Ain Heinaru sõnul on aga noored pragmaatilised ehk nad valivad eksameid, mida neil vaja on. Nimelt ei kavatse kõik noored ülikooli õppima minna ja seetõttu valivadki kergemad eksamid. Need aga, kes kavatsevad edasi õppida, valivad riigieksameid, mida edasiõppimiseks vaja on, selgitas Heinaru. Näiteks on Tartu Ülikoolis tema sõnul tihti ka humanitaaraladel matemaatikaeksamit vaja. Bioloogias ja keemias on viimasel ajal paranenud nii sisseastujate kvaliteet kui ka suurenenud nende hulk. Probleeme on aga meditsiinis ja matemaatikas. Madli Leikopi sõnul mõtlevad aga õpilased järjest enam oma tuleviku peale. «Trend lõpueksamite valikul on selline, et lõpetajad muutuvad oma valikutes üha teadlikumaks, uisapäisa eksamit ei valita,» märkis ta. Ühelt poolt teatakse Leikopi sõnul, mida tahetakse edasi õppida, teisalt valitakse just see eksam, milles end tõesti tugevana tuntakse. See on tema hinnangul ka põhjus, miks humanitaarained on populaarsemad.
Tänavused riigieksamid Kui palju milliseid riigieksameid sel aastal tehakse Eesti keel (kirjand) 10 549 Vene keel (kirjand) 3 664 Eesti keel (teise keelena) 4 978 Ajalugu 2 302 Inglise keel 10 001 Saksa keel 834 Vene keel (võõrkeelena) 494 Prantsuse keel 42 Matemaatika 5 975 Ühiskonnaõpetus 5 461 Geograafia 7 613 Bioloogia 3 891 Keemia 2 568 Füüsika 641 Allikas: eksami- ja kvalifikatsioonikeskus |
