|
Kutseõppekeskuse direktor Laur Speek tunnistas, et temale oli norralaste
tulek mingil määral üllatus, kirjutab Valgamaalane.
«Et üks õmblusettevõte tahab siin tootmist arendada,» seostas ta oma üllatuse
põhjuse põhjamaalaste Eestis käigu teise eesmärgiga. «Meie koolis pole kaks
aastat vastuvõttu õmbluserialale olnud. Teiselt poolt muidugi – meie õppevormid
on muutunud paindlikumaks, alati ei pea kutseõppega kaasnema keskhariduse
andmise vajadus. Näiteks õpipoisi projekt, mis on töökohapõhine.»
Speek avaldas arvamust, et väiksemamahuline, keerukam ja suuremat täpsust
nõudev tootmine jääb siia piirkonda, selle osa suureneb. Direktor loodab, et ehk
on see märk sellest, et õmbluseriala on viimast aega oma kõige madalamas seisus,
kust saab vaid ülespoole minna ja just praegu hakkabki nii minema.
Otsivad firmat
Ka Protexi praegune Eesti projektide juht David Engan rääkis õmblusvaldkonna
madalseisust, pidades eelkõige silmas 1990. aastaid, kui tööstusharu Norras
osatähtsust kaotama hakkas. Nimelt oli raske leida tööd teha tahtvaid
õmblejaid.
Geograafiliselt soodsasse ja kodumaaga mentaliteedilt sarnasesse Eestisse
(Tallinna) jõuti 1993. aastal. Praegu teeb siin Protexile allhankeid kümme
ettevõtet.
Tegevdirektor Frode Thuni sõnul on ettevõttel üksjagu kogemusi Hiinaga.
Sealne tootmine võimaldab küll kvantiteeti, kuid sellevõrra kannatab kvaliteet.
Kauguse tõttu on pikad tarneajad ja probleeme oli logistikaga.
Külaliste siht on siin üles ehitada süsteem, mis algab meie õmblusõpilastele
seal töötamise võimalustega. «Nad saavad meil uusi kogemusi. Tahame loota, et
kui nad praktikalt koju naasevad, soovivad nad neid siin rakendada,» kõneles
Engan.
Järgmine samm on leida Eestis ettevõte, kes suudaks täita väikseid tellimusi,
teha kiireid töid. Selline tegevus eeldab ka väga head logistikat ja selleks on
tööle palgatud Martin Pedersen (liitus Protexiga tänavu).
Sügisest Valgamaa kutseõppekeskuses transpordi- ja logistikaloenguid pidav
Veiko Ardel, norrakate n-ö maaletooja ütles end soovivat, et otsitav firma asuks
Valgamaal – vastasel juhul tunneb ta end oma ülesannet olevat halvasti
täitnud.
«Nähes siinset olukorda, tundsin, et on vaja midagi ette võtta. Mitte oodata
uut kooli kui päästeinglit, vaid teha midagi kohe, olemasolevat kooli promoda ja
seda uuele tasemele viia. Et õpilased ja õpetajad saaksid uue väljundi,» seletas
Ardel, miks ta esimese sammu ja väljakutsena reaalse koostööpartneri kohale
tõi.
Tema nägemuses ei jää õmblusvaldkond ainsaks, transpordi- ja logistikateemaga
ammu sina peal olevana tahab ta sedagi rahvusvahelisele tasandile suunata.
(1991. aastast on Ardel juhtinud transpordifirmasid, Rootsi ja Norra
ettevõtetega suhtleb ta juba aastast 1992, Protexiga 1997. aastast).
Protexis on omamoodi ühe jalaga sees juba ka neli tütarlast õmbluseriala
kolmandalt kursuselt. Need on Kristina Davel, Lilian Tseier, Kaidi Koosapoeg ja
Merli Mei, kes nädal aega Ålenis külas olid.
Kaheks kuuks Norrasse
Kristina ja Liliani jutu järgi tegeleb Protex muu hulgas toolikatete ning
koerterõivaste ja varustuse (jakikesed, kampsunid, rihmad) tootmisega. Tüdrukud
said ettevõttes tuttavaks oma tulevaste töökaaslastega ja kättki proovida.
Millised on peagi nende täpsemad ülesanded, pole veel teada.
Küll on teada, et kaheks kuuks antakse nende käsutusse kahekordne kahe
kaminaga maja. Tööpäev kestab kell 7–15, misjärel on veel mõnusalt valge, et
mäele minna. Kristina on oma sõnul kolm aastat «lumelauda teinud». «Ei jõua
sinnajõudmist ära oodata,» õhkas ta.
Tüdrukud lahkuvad 14. märtsil. Ardeli kinnitusel kannavad sõidu- ja
elamiskulud Norra ning Eesti ettevõtted, kes vastava koostöölepingu
sõlmivad.
Kooli direktori Laur Speegi mäletamist mööda pole viimasel ajal sealsed
õmblusõpilased välismaal praktikal käinud, küll aga kokad, laomajanduse ja
puidueriala õppurid.
Rääkides veel Protexist, mainis Veiko Ardel, et ettevõte on kindlasti teatud
määral esindatud ka kutseõppekeskuse korraldatud teabepäeval «Kuhu liigud,
kutseharidus?» 15. märtsil Valga spordihallis.
AS Protex
Asutatud aastal 1961 kui AS Trønderplast.
Aastal 1966 sai ettevõttest David Engani perefirma.
Aastal 1989 muutis nime ASiks Protex.
Viis aastat hiljem alustas tootmist Balti riikides.
Aastal 2001 asus tegevjuhina tööle Frode Thun.
Firma toodanguks on läbi aegade olnud vihmakindlad rõivad; pluusid, varustus
ja spetsiaalsed ülikonnad kaluritele ja kalakasvatustöötajatele ning
sportlaskuritele; sisekujundustekstiilid; toolikatted; rõivaid n-ö terviseturule
(ratastooli aheldatuile); villased ja linased disainerrõivad naistele koostöös
Norra tuntud disaineri Randi Bakkeniga.
Allikas: www.protex.no
|
