Too

Eurostati andmetel oli 2005. aastal Euroopa Liidu töötavatest inimestest 44 protsenti naised. Eesti oli ainus riik, kus naiste osatähtsus tööhõives ulatus 50 protsendini.

Naiste hõive suur osatähtsus iseloomustab ka teisi Balti riike, Leedus moodustavad naised tööga hõivatutest 49, Lätis 48 protsenti.

VIIMASED KOMMENTAARID targutaja ma istuks küll kodus  kui keegi elatist  toob, sellepärast  olengi nii kade islami  naistele. Ja mis  ju... b. kus on nüüd need  vihased  meeskommenteerijad,  kes igal pool naisi  puudutavate artiklite  kommentaarium... Teised kommentaarid

Samuti on naised tööga rohkem hõivatud Skandinaaviamaades. Kõige väiksem, alla kolmandiku, oli naiste osatähtsus Malta tööhõives.

Märkimisväärne on ka see, et suhteliselt vähe Eesti naisi töötab osaajaga. ELis keskmiselt töötab osaajaga iga kolmas töötav naine, Eestis aga ainult 11 protsenti.

2006. aastal oli Eestis töötavaid naisi sama palju kui töötavaid mehi. Tööjõu-uuringu andmetel kasvas tööga hõivatud naiste arv mullu 323 000-ni.

Naiste hõive suur osatähtsus tuleneb meeste kehvast tervisest ja lühemast elueast, mistõttu on naisi rohkem kui mehi nii kogu rahvastikus kui ka tööturul.

Alla 40-aastaste puhul on tööturul siiski rohkem mehi, vanemates vanuserühmades aga naisi. Kõige suurem on naiste osatähtsus 55–64-aastaste hõivatute hulgas. Selles vanuses hõivatuid oli Eestis 2006. aastal 87 000, neist 50 000 naist.

Ka Eesti vanemaealiste naiste tööhõive määr on Euroopa Liidu suuremaid, jäädes alla ainult Rootsile. Euroopa Liidus keskmiselt töötab 55–64-aastastest naistest vaid kolmandik, Eestis kasvas selles vanuses naiste tööhõive määr mullu 59 protsendini.

Tegevusalati oli 2006. aastal naiste osatähtsus kõige suurem tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (87 protsenti). Üle 80 protsendi oli naisi ka hariduses ning hotellide ja restoranide tegevusalal. Kõige väiksem oli naiste osatähtsus ehituses (7,5 protsenti).

Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online