|
Roosilõhn, mida anti nuusutada õppise ning hiljem magamise ajal,
parandas mälutesti tulemusi 13 protsendi võrra, vahendab The New York Times.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ♂ Täitsa õige jutt. Ma lugesin ükskord Edgari elulugu ja peeretasin kogemata. Nüüd tuleb mul alati sit...
trükiviga Trükiviga teise lõigu esimeses lauses: Roosilõhn, mida anti nuusutada ÕPPISE ning hiljem..
|
| Teadlased on juba ammu teadnud, et magamine on asjade mällu talletamiseks
ülioluline. 1980-1990ndatel läbiviidud uuringud näitasid, et kui aju sel ajal
mõningate asjadega ergutada, näiteks klõpsimise heliga, võib see protsessi
parandada. Kuid alles viimastel aastatel on teadlased aru saanud, kuidas see
toimib.
Saksamaa Lübecki ülikooli ja Hamburg ülikooli teadlased uurisid
meditsiinitudengeid, kellel paluti arvutist meelde jätta erinevaid
kaardikombinatsioone. Samal ajal kandsid üliõpilased maske, mille abil edastati
nende ninadesse roosi lõhna. Lõhna eraldati osade kaupa, sest aju harjub
tugevate lõhnadega kiirest ning toas levinud lõhna oleks suutnud inimaju
ignoreerida.
Pool tundi hiljem läksid üliõpilased magama. Samal ajal jälgiti nende
unefaase. Une sügavus jaotatakse erinevatesse astmetesse: sügav uni (madala
sagedusega) ja REM-uni, mille jooksul nähakse palju unenägusid.
Arvatakse, et aju töötleb alles omandatud teadmisi, pilte ja kohti just
sügava une faasis. See algab tavaliselt umbes 20 minutit pärast magama jäämist
ning kestab tund aega. Hiljem öö jooksul võib ta mõned korrad ka korduda. Selle
faasi ajal edastasid uurijad tudengitele taas kord roosi lõhna, mis magajaid ei
häirinud ning hommikul nad ei mäletanud, et oleksid seda tundnud.
Üliõpilaste ajud aga panid seda tähele ning mäletasid peaaegu ideaalselt
kaartide asukohti. Keskmiselt arvati 97 protsenti kaardimängust, võrreldes 86
protsendiga, mis saavutati ilma lõhnata.
Samu tulemusi ei saavutatud ka juhtudel, kui lõhna lasti enne magama minekut
või REM-une ajal. Kinnitati ka, et tulemused ei paranenud tänu harjutamisele.
Uuringu tulemused võivad tulevikus aidata välja töötada mäluravimeid, mis
mõjuks sügava une faasis. Inimeste vananedes veedavad nad selles etapis üha
vähem aega ning praegused unerohud ei paranda olukorda. Ravimiettevõtted juba
uurivad, milliste elementide abil teha ravimid mõjusaks just sügava une
ajal.
Võrreldes varasemaid uuringuid viimasega, oletatakse, et aju kasutab
erinevate asjade meelde jätmiseks erinevaid unefaase. Antud uuring näitas, et
faktide talletamiseks kasutab aju sügava une etappi, REM-uni aga on nende
arvates emotsioonide ja tunnete meeldejätmiseks.
Teadlased ütlesid, et uuring peaks innustama tudengeid olema loovad ning nii
võivad lõpueksamid paremini minna.
«Kasutasime seadmeid, mis tuvastasid madala sagedusega une ning sel ajal
pihustasime lühikeste annustena lõhna,» ütles uuringu läbiviija Jan Born Lübecki
ülikoolist. «Ma arvan, et mõnedele üliõpilastele ei peaks olema väga raske
midagi sarnast arendada.»
Riigieksamite ootuses kasutaksid abituriendid sarnast võimalust hea meelega.
Üliõpilased aga iga semestri möödudes. Seega võib-olla peaksid nutikamad
tulevased insenerid ja tehnoloogid oma pea tööle panama ning kaastudengeid
lõhnamasinaga aitama. Toimetas Triin Visnapuu, reporter (Tarbija24) |