«Ühise Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ümberkorraldamise eesmärk on tagada põllumeestele vabadus, et nad saaksid reageerida turult tulevatele signaalidele,» sõnas Klaar pressiteate vahendusel.
Varasematel aegadel pidid põllumehed konkreetse subsiidiumi saamiseks tegelema konkreetse kultuuri kasvatamisega, kirjeldas Klaar.
Praegu saavad nad subsiidiume siis, kui täidavad keskkonnakaitse, loomade heaolu ja toiduohutusega seotud nõudeid, ning neil on täielik vabadus toota seda, mida turg ja tarbijad vajavad, ütles Eesti esinduse juht.
See tähendab, et kui nisu järele on nõudlus ja nisuhinnad on kõrged, siis külvavad nad rohkem nisu, sõnas Klaar.
Siinkohal tuleb märkida, et Eestis on põllumeestel alati see vabadus olnud, sest subsiidiumid ei ole olnud seotud tootmisega, täpsustas Toivo Klaar.
Seega ei takista miski Eesti põllumajandustootjaid turusignaalidele reageerimast, leidis Klaar.
Vastuseks viimasel ajal tõusnud hindadele on komisjon teinud mitmeid ettepanekuid:
Soovitasime, et 2008. aastal ei tuleks maad tootmisest kõrvale jätta ning sel aastal tuleks loobuda teravilja imporditollimaksudest.
Neid mõlemaid ettepanekuid toetas ka Euroopa Liidu Nõukogu.
2015. aastal peaksid lõppema piimakvoodid ning me oleme teinud ettepaneku neid kuni selle ajani järk-järgult suurendada (käesoleval aastal 2 protsenti).
Novembris esitasime oma soovitused ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamiseks.
Lisaks tahame me kaotada allesjäänud kvoodid ning vähendada sekkumiste osatähtsust (Euroopa Liit ei peaks enam ülejääke kokku ostma), sest sekkumine peaks olema hädaabinõu mitte üks turustamisvõimalus, loetles Klaar.
Lühidalt võimaldab ühine põllumajanduspoliitika nüüd reageerida turu käitumisele. Hinnatõus on turul täiesti normaalne nähtus ning Euroopa Liit ei saa siin eriti palju ära teha, tõdes Klaar.
Muidugi on hiljutine hinnatõus olnud järsk, kuid see järgnes hindade suurimale madalseisule, nentis Klaar.
Kahel viimasel aastakümnel olid hinnad väga madalad ning Euroopa Liidu keskmine leibkond on kulutanud toidule umbes 11 protsenti sissetulekust, ütles komisjoni esinduse juht.
Nüüd on hinnad tõusnud, sest nõudmine on suurenenud, seda eriti Aasia kasvava majandusega riikides, ning teravilja puhul on hinnatõusu mõjutanud ka mitmed ikaldused paljudes piirkondades ja asjaolu, et olulised eksportijad (Venemaa ja Ukraina) on oma eksporti piiranud, selgitas Toivo Klaar.
Hiljutisel jaehindade tõusul ei ole mingit seost tootjahindade tõusuga, väitis Klaar.
Kui vaadata leiva hinda, siis moodustab teravilja hind sellest vaid 5 protsenti. Mõnedes riikides on aga hinnad tõusnud palju rohkem kui see 5 protsenti, sõnas Klaar.
See tähendab, et kuskil põllu ja poe vahel pistab keegi taskusse päris korraliku sendi, nentis Toivo Klaar.
Toimetas Raul Sulbi, Postimees.ee |
