|
Nende hinnangul on eelnõu tööandja poole kreenis ning ei lahenda igapäevase
tööelu probleeme.
Eelnõu jätab reguleerimata paljud töösuhete aspektid, mis toob kaasa väga
palju vaidlusi, teatas EAKL.
«Ministeerium soovib sellega vähendada töötajate võimalusi end kaitsta, sest
töötajale on kohtusse pöördumine väga kulukas ja aeganõudev,» rõhutas EAKLi
esimees Harri Taliga.
Kuigi ministrid ja ametnikud teevad suuri sõnu kollektiivlepingute
soodustamisest, hakataks neid eelnõu jõustumisel vähem sõlmima.
«Verbaalse suitsukatte varjus püüavad justiits- ja sotsiaalministeerium
õõnestada töötajate solidaarsust ja anda võimaluse vähendada kollektiivlepinguga
töötajate tagatisi veelgi,» märkis ametiühingujuht.
Sisutühi on EAKL väitel ka jutt töötajate turvalisuse suurendamisest.
Töötuskindlustushüvitist sai 2006. aastal vähem kui 15 protsenti kõigist
töötutest, seega kindlustushüvitise suurendamine 10 protsendipunkti võrra
ametiühingute hinnangul töötute elu turvalisemaks ei muuda.
Riigi töötutoetuse tõus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) nõutud
miinimumtasemele on EAKLi teatel ebamäärasesse tulevikku lükatud lubadus.
Eelnõu keerukus võib veelgi vähendada tööandjate seaduskuulekust.
«Ainuüksi selleks, et uuest seadusest aru saada, peaks enamik
väikeettevõtteid palkama tasemel juristi,» tõdes EAKLi esimees.
«See on kallis, mistõttu seaduserikkumiste arv kasvaks hüppeliselt.»
Töölepingu seaduse eelnõu viletsast kvaliteedist annab ametiühingute
hinnangul tunnistust väga halb eesti keel, loogikavead struktuuris ning
vastuolud pealkirjade ja sätete sisu vahel.
Kuigi seletuskiri peaks selgitama ja põhjendama eelnõus kavandatud muudatusi,
püüavad autorid EAKLi väitel seletuskirjas maha vaikida mitmed töötajate ja
ametiühingute õiguste kärped.
«Ilmselt on nende arvates tegemist nii tühiste asjadega, mis ei vääri
mainimistki,» märkis Taliga.
«Väheusutav, et nad ise oma räigete rünnakute pärast piinlikkust tundma
hakkasid.» Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
