«Kahetsusväärsemateks viimase aja näideteks tervise ohverdamisest ärihuvidele on esiteks alkoholi ja tubakaaktsiisi käesoleva aasta planeeritud tõusu edasilükkamine, et pidurdada inflatsioonitõusu eurole ülemineku tagamiseks, mis tõenäoliselt mingit erilist efekti ei anna ja teiseks soov tunnistada kuni 1,2 alkoholi mahuprotsendiga õlu mittealkohoolseks joogiks, mis ilmselgelt tooks alkohoolsed joogid taas tänavamüüki,» ütles Savisaar. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Juku
Kuule Edgar Savisaar,pensionäärid võiks viina poole hinnaga saada.Viin on ju arstirohi ja vana inime...
Edgarile
Kui vene joodikud välja vihastad ,põrud valimistel.
|
|
Savisaare sõnul on Eestis alkoholi tarvitamise arvestuslik kogus ca 13 liitrit absoluutset alkoholi ehk puhast piiritust aastas iga inimese kohta. «Eestil ei ole selles osas ELi liikmesriikide seas võrdset,» märkis Keskerakonna esimees. «Teisisõnu, parema ettekujutuse saamiseks võiks öelda, et Eesti Vabadussõda pole siiani lõppenud, sest alkoholist põhjustatud surmad praegusel ajal aasta jooksul võrduvad surmasaanutega meie vabadussõjas aastatel 1918-1920,» pakkus Savisaar võrdluseks. «Peaaegu pooltel juhtudel on inimeste vigastused seotud alkoholi liigtarvitamisega. Praegu on Eestis vigastussurmasid umbes 2500 aastas, nendest 1500 on otseselt seotud alkoholiga. See on aga 3-4 korda rohkem kui näiteks Põhjamaades,» nentis ta seejärel. «Tartu Kliinikumi lastehaigla intensiivravi osakonnas on igapäevaseks muutunud alkoholimürgistusega ja suitsiidikatse teinud lapsed. Pärnu haiglas oli 2003. aastal iga kümnes lasteosakonnas ravil olnud laps alkoholimürgistusega. Enam ei ole haruldased alkohoolsetest maksatsirrooside ja kõhunäärmepõletikkude tõttu oma elu lõppstaadiumisse jõudnud noored,» tõi Savisaar näiteks. Savisaare sõnul toovad teadusuuringud ja maailmapraktika esile, et alkoholist tingitud tervise-ja majanduskahju kõige efektiivsemaks vähendamiseks on vaja piirata alkoholi kättesaadavust. «Seda kinnitas ka Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi, Maailma Terviseorganisatsiooni ja sotsiaalministeeriumi hiljuti avaldatud ühisuuring haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastatest Eestis,» ütles Savisaar. «Ainuüksi avalikkusele suunatud alkoholireklaami keelustamine päästaks selle uuringu põhjal aastas 15 296 eluaastat. Arvestuslikult moodustavad alkoholi liigtarvitamise tõttu nii haigestumise kui kaotatud tööpäevade ja tööealiste inimeste varajase surmaga seotud kogukahju 2 kuni 5 protsenti SKPst» Savisaare sõnul ei saa pidada normaalseks, et hinnaerinevus karastusjoogi ja lahja alkoholi vahel on suhteliselt olematu ning lausa ähmastunud selliselt, et alaealised isegi ei tea, et nad karastusjoogi asemel joovad alkoholisisaldusega jooke. «Alkohoolsete jookide, olenemata nende kangusest, öine müügikeeld peaks olema üleriigiliselt ühtlustatud,» ütles Savisaar. «Lisaks neile piirangutele tuleks müügisaalides selgelt eristada alkoholi müügikohad karastusjookide müügikohast ning mitte pakkuda neid läbisegi muude toidukaupadega,» toonitas ta. Alkohoolse joogi jaemüügil peavad kanged, lahjad ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolsed joogid Savisaare sõnul olema müügikohas paigutatud eraldi piiratud alale, mis on tähistatud asjakohase teabega kauba ja selle müügitingimuste kohta ning alkohoolsete jookidega kauplemisaja kohta. «Alkohoolset jooki ei tohiks müüa kohtades, kuhu inimesed tulevad tegelema tervisespordiga, kuna see loob valearusaama, et alkohoolne jook on käsitletav kui karastusjook, mida üldjuhul peale sportimist tarvitatakse. Sama reegel peaks kehtima ka spordivõistluste ja kogupereürituste paikades. Need on ainult mõned näited, mis vajavad poliitilist konsensust,» leidis Savisaaar. Keskerakonna esimees ütles, et poliitilise läbimurde saavutamisel tuleb arvestada alkoholi kättesaadavuse piirangute seadmisel reaalset olukorda, kus piirangute toetajate vastaspoole moodustavad huvigrupid, kelle sissetulekud sõltuvad otseselt alkoholimüügist. «Need on tootjad, vahendajad, müüjad, meediaväljaanded ja reklaamifirmad,» selgitas ta. Savisaare hinnangul on ka suur hulk neid avaliku arvamuse mõjutajaid, kes lihtsalt arvavad, et piirangutest pole mingit abi olukorra parandamiseks. «Seega on tegemist komplitseeritud probleemiga, mida ei suuda lahendada üks ametkond ega poliitiline jõud omaette võttes. Positiivseid muutusi on siiski võimalik saavutada poliitilise tahte suunamiseks siis, kui me järjekindlalt ja aktiivselt ise selleks samme astume,” pakkus Savisaar. Savisaar ütles, et televisioon kui kõige mõjuvõimsam vaatajaskonna suhtumiste ja seisukohtade kujundaja ei tohiks alkoholi üldse reklaamida, sest alkoholi tarvitamine Eestis on ületanud kahekordselt piiri, mida WHO eksperdid peavad saatuslikuks rahvana säilimise aspektist. «Arvukad avaliku arvamuse küsitlused toetavad valdavalt alkoholireklaami totaalset keelustamist elektroonilises meedias,» rääkis Savisaar. «See ei ole pretsedendi loomine Euroopa Liidus, sest näiteks keelas Prantsusmaa, kus alkoholitarvitamise tase on Eestist madalam, alkoholireklaami 2004. aastal televisioonis täielikult ja seda tunnustas ka kohtulahend Euroopa Kohtus. Eestis peaks seadusandja rohkem kuulda võtma rahva häält, kui tundma muret reklaamiagentuuride ja meediakanalite sissetulekute pärast.»
> Loe edasi |
