| ExoMars nime kandev projekt ei lükkunud küll kaugele ajalises mõttes, kuid liigub sammu täiuslikkuse suunas, kirjutab BBC News. Esialgne projekti maksumus kasvab 500 miljonilt eurolt kuni 800 miljonile eurole. Lisaks vahetab ESA esialgsete plaanide kohaselt marsikulgurit transportima pidanud vene Sojuz kanderaketi eurooplaste endi Ariane-5 vastu. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ent
Eesti peaks kah ikka ESA likmeks hakkama
|
|
Algselt plaanitud Sojuz oleks hoo sisse saanud ja Marsi suunas lennutanud vaid marsikulguri, ent hoopis võimsam uus Ariane viib teele ka orbitaaljaama, mis Marsi orbiidilt toetab missiooni.
«Teaduslikust ja insenerlikust seisukohast on Ariane-5 abil teele saadetud
missioonil suurem mõte», ütles ESA teadusdirektoraadi koordinaator Marcello
Coradini. Ainsaks takistuseks saab olema ESA liikmesriikide poliitiline tahe
investeerida täiendavad 300 miljonit eurot kosmoseprogrammi.
Seega kahe aasta jooksul on võimalik jõuda finantskonsensusele projekti
rahastamise osas, samuti poleks mõned olulised uurimisvahendid aastaks 2011 veel
lõplikult valmis. Kui siiski ESA sunnitakse jääma esialgse Sojuzi-plaani juurde,
kasutataks sidereleena USA Marsi kosmosejaama Mars Reconnassaince Orbiter (MRO).
Ent keegi pole täiesti kindel, et MRO on veel funktsionaalne ajal, mil ExoMars
saabub Punasele Planeedile. «Me leiaksime end väga raskest olukorrast, kui meie missiooni stsenaarium sõltub täielikult NASA satelliidist, mille kohaolekus sel ajal pole keegi 100-protsendiliselt veendunud», lisas dr. Coradini. Teine küsimus on marsikulgurile paigaldatavate teadusinstrumentide kaal. Ariane-5 lubaks kaasa vedada suurema kaaluga instrumentide hulga – Sojuziga kohale saadetav kaal poleks üle 8 kg, kuid teadlased hindavad seda liigselt väikeseks. Ariane lubaks suurendada seda kaalu 13-15 kilogrammini. Esialgne stardiaeg mai-juuni 2011.a. oleks toimetanud ExoMarsi kohale juunis 2013.a. Uueks stardiaknaks sobiks ajavahemik 7. detsembrist 2013 kuni jaanuarini 2014.a.
Oletatav saabumisaeg Marsile jääks sel puhul vahemikku juuni kuni september
2014.a. Varasema stardi puhul peaks jaam veetma kaks aastat heliotsentrilisel
orbiidil, oodates tolmutormide lõppu maandumispaigas. See kaheaastane kosmoses
tolgendamine pudeva kiirguse käes ei pruugi aga olla kahjutu
teadusaparatuurile.
Toimetas Veiko Tamm |
