| Virgin Galactic, mida juhib ekstsentriline miljardär sir Richard Branson, plaanib alustada regulaarlendudega juba aastal 2008, kirjutab CNN.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Helmut Kahjuks on 100 km veel Maa termosfäär. Rahvusvaheliste kokkulepete järgi leotakse kosmoseks 100 km ü...
|
| Firma õhulaevad ehitatakse Burt Rutani California ettevõttes Scaled
Composites – firmas, mis võitis Ansari X-Prize auhinna esimese korduva
kosmoselennu võimalustega aluse eest oma kosmoselaevaga SpaceShipOne.
Praegu turistide teenistusse astuv SpaceShipTwo on väike süsinikkiust
õhusõiduk, mis on loodud selleks, et viia seitse turisti 100 kilomeetri
kõrgusele kosmose rannavetesse, reisides kiirusega pea 20 000 km/h ehk 16
korda kiiremini kui helikiirus.
Reisijad saavad nautida imelist vaadet Maale ja kogeda kaaluta olekut 15
minutit, enne kui laevuke alustab taas laskumist Maale.
«Ma julgeksin öelda, et suurem osa inimesi maailmas sooviks lennata
kosmosesse. Meie pakume võimalust teha seda võimalikult meeldivalt ja mugavalt.
Kahe aasta pärast pakume kosmoselennukogemust ka tavalistele inimestele,»
ütles Branson CNNile.
«Tavalised» on aga need, kes ei pea paljuks maksta ühe reisi eest
200 000 dollarit ehk meie rahas ümmarguselt kaks ja pool miljonit
krooni.
Teiste seas on pärast piletite broneerimise algust ennast kosmosereisile
kirja pannud ka Paris Hilton ja Sigourney Weaver. Kuid nagu igas tööstusharus
loodetakse ka siin tarbimise suurenemisel ja tehnika täiustumisel hindade
olulist langust, ennustuste kohaselt peatselt «vaid» 50 000 dollarini.
Kuid Virgin pole ainus uus tulija – oma kohta reisipakkujate seas hakkab
nõutama ka DreamSpace, Da Vinci Projecti loodud uus firma.
Da Vinci mehed olid need, kes kaotasid X-Prize’i võidujooksus napilt
SpaceShipOne’ile. Eelmisel kuul personaalkosmoselendude sümpoosionil Las
Cruces’is New Mexicos teatas firma oma rivaliteedist Virgini ettevõtmistega.
Kompanii presidendi Brian Feeney sõnul kavatsevad nad esialgu oma
kosmoselaeva XF1 tõsta heeliumpalliga 80 kilomeetri kõrgusele, kus see käivitab
rakettmootorid ning sööstab kosmosesse.
Lõppeesmärgina on plaanis rakettsõiduk, mis stardiks reaktiivlennuki kombel
lennuväljalt. Kui kõik läheb plaanipäraselt, loodab Feeney oma teise põlvkonna
XF2 kosmoselennukiga alustada teenuse pakkumist juba 2008. aastal.
Kuigi suborbitaalsed lennud lubavad nautida nii kaalutust kui imelist vaadet
Maale, kas saab neid lende ehtsateks kosmosereisideks lugeda? Mõned, teiste
seas astronaut Buzz Aldrin arvavad, et ei.
«Ma loodan, et kunagi saab teoks ehtne kosmoseturism, kuid mitte praegusel
viisil, kus reisija lennutatakse Sojuzil mõneks päevaks ISS kosmosejaama meeletu
raha eest,» ütles Aldrin.
Eric Andersoni firma Space Adventures ongi hinnaskaala teises ääres, küsides
koostöös Vene kosmoseföderatsiooniga ühekordse lennu eest ISSi 20 miljonit
dollarit.
Nende reisijate kuuekuuline ettevalmistus on ka kraad kangem kui Virgini
kolmepäevane ettevalmistus.
Anderson teatas oma firma plaanidest liikuda ka suborbitaalsete lendude
pakkumise suunas, samas jätkates ka ehtsate kosmosereisidega. Nende kosmoselaeva
arendusel lööb kaasa esimese Vene süstiku Buran konstrueerinud büroo ning
Anderson pakub oma alusel piletihinnaks umbes 100 000 dollarit.
Ent nende auahnetes plaanides on viia turistid kaugemale
kosmosesse, pakkudes tulevikus ka lendu ümber Kuu.
«See on juba enam kui seiklus – see on tõeline avastusretk,» ütles Anderson
CMM-ile. See reis oleks ka kalleim senistest turismireisidest – kuuepäevane reis
kuni saja kilomeetri kaugusele Kuu pinnast maksaks umbes 100 miljonit
dollarit.
Firma lennukas juht ei välista, et tulevikus hakatakse pakkuma lende Kuu
pinnale laskumisega, kuid sinna kulub veel veidi aega.
«Kosmoselennud on ohtlikud ja ohutuse tagamine on üks peamisi eesmärke
kosmoseturismi arendamisel,» ütles Anderson.
Kui teoreetiline tõenäosus avariiks kommertslendudel tavaliste lennukitega on
üks kahest miljonist, siis kosmosesüstikutel on üks võimalus 250-st, et ta ei
pöördu Maale tagasi ühes tükis.
Kosmoseturismiga kaasnevad ohud on tinginud juba enne nende algust uue firma
Willis Inspace sünni, mis tegeleb kosmosereiside kindlustamisega.
Toimetas Veiko Tamm |