Kinnisvara

Eesti suurima maakonna keskus Pärnu kaotab kinnisvaraarendajate hoogsa tegevusega silmaga nähtavat piiri linna ja maa vahel, uuselamurajoonid ääristavad suvepealinna ümbrust põhimaanteede ääres ja ainult läänesuunal tõmbab laht piduri peale.

Eraldatusega harjunud hajakülade elanikud peavad leppima sellega, et nende õue alla kerkivad rahvasuus kirbuküladeks kutsutavad uusasumid ja kõiki naabreid enam ei tuntagi, liiatigi siis teretatakse.

VIIMASED KOMMENTAARID %%% Varsti on tarve EV  nagu kloakk, ELiit  ründab! Koge Pealkiri on ju  lausvale.Überkaudsed  vallad arendavad  koleehitust ja  puitklotsidest maju  tuleb nagu s... Teised kommentaarid

Kui arendaja ei ole omavalitsuse ega kohalike elanikega vastuolusid ennetavat tööd teinud, peab ühe või teise kinnistu detailplaneeringu kohta esitatud protestide lahendamisse sekkuma maavanem ja tegema järelevalvet maavalitsus. Nagu näiteks Audru valla Papsaare küla Lehtmetsa kinnistu detailplaneeringu puhul, kui kinnistule plaanitud juurdepääsutee suhtes pooled kokkuleppele ei jõudnud, vaidluskoht oli avaliku ligipääsutee puudumine riigiteelt. Vahepeale jääva kinnistu omanik, kes juurdepääsutee oma kulu ja kirjadega ise rajanud, oleks pidanud leppima sellega, et uusasukad sama lõiku kasutavad.

Paikuse vallas juhtis Pärnumaa keskkonnateenistus tähelepanu sellele, et Seljametsa külas tuleb Maarjamõisa katastriüksusel arvestada looduskaitseseadusega ja kaasata planeeringuprotsessi liigieksperte, sest alale jääb esimese kaitsekategooria liigi, must-toonekure elupaik.

Papsaare kubiseb arendajatest

Audru valla rahvastik kasvab keskmiselt 120 inimese võrra aastas, enamik neist asub elama võimalikult linna lähedale Papsaarde, kus maju kerkib tihedalt mõlemal pool Lihula maanteed, Audru jõe ääres ning Valgeranna ristmiku lähedastes uuselurajoonides. Kuid vilgas elu käib kaugemalgi - Audrurannas piki mereranda ja rebasefarmi taga Tiigi suvilates, kus aasta ringi elamiseks on ümber ehitatud juba ligi pool suvemajadest.

Audru keskuse, Lihula maantee, Vana-Pärnu ja mere vaheline ala kubiseb menetlusel või menetletud detailplaneeringutest, mille eesmärk on muuta maatulundusmaa elamumaaks ning jagada elamukruntideks. Kui see kõik kunagi teoks saab, lookleks sel alal linnaline tiheasustus Vana-Pärnust Audru keskuseni.

Planeeringuid on algatatud ligi 200, neist 80 protsenti tahab muuta maa otstarvet. Ja kuna arendajate surve on niivõrd suur, tuleb olukord mõistlikult lahendada, et ei kannataks keskkond ega senised elanikud. Seepärast koostab vald uut üldplaneeringut.

Vald alustas tänavu piki Lihula maantee ja mere vahelist Eluteed kuni Audru keskuseni vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitust, see soodustab pikale, veel suhteliselt inimtühjale alale elamute kerkimist. Valla plaanide kohaselt võiksid Lihula maanteed pidi Audru keskusse ja Eluteed pidi tagasi sõita ühissõidukid. Siis jõuaksid lapsed paremini Papsaarde ehitatavasse lasteaeda ja vanemad linna või Audrusse tööle ja koju autotagi. See plaan eeldab aga rohkem elanikke, kui praegu on.

“Kui torustikud saavad 2008. aastaks valmis, tahaksime Elutee kõvakatte alla viia ja oleks võimalik linnaliine pikendada. Minu nägemuses võiks see juhtuda aastal 2010. Teine võimalus on minna seda teed, nagu on läinud Tallinna ümbrus, kus inimesi veavad eraettevõtjate marsruuttaksod,” seletas Audru valla majandusnõunik Siim Suursild.

Nõunik nentis, et levinud arvamusest erinevalt ei tee uusasunikud valda paugupealt jõukaks. Elamute massiline kerkimine toob vallale juurde rea maksumaksjaid, kuid ka kohustusi, mida lisasissetulekud ei pruugi katta.

“Paljud valda kolinud pered jätkavad teenuste tarbimist linnas, lähevad linna tööle, viivad väiksema lapse linna lasteaeda ja suurema linna kooli. Vald peab aga linnale lasteaiakoha eest maksma igal aastal 20 000 - 25 000 ja koolile 5000 - 10 000 krooni. Riigi keskmise palga järgi arvutatuna toob kahe töötava vanemaga pere vallaeelarvesse tulu jämedalt 27 000 krooni,” tõi Suursild näite.

Samal ajal tahavad uued elanikud, et solgivesi oleks ära juhitud, teed lumest puhtad, tänavad valgustatud, et toimiks bussiühendus linnaga ja oleks makstud laste huvikoolid. Selle raha peab vald välja käima teiste piirkondade arvelt.

“Tekib küsimus: miks me seda teeme? Perspektiivi pärast. Uutest elanikest hakkab ülejäänud vallale tulu tõusma tulevikus, kui lapsed on koolitatud ja vanemad pole veel pensionile jäänud,” põhjendas nõunik.

Suursild märkis sedagi, et sageli ei anna inimesed endale aru, et kui nad kolivad linnast välja maale, ei tule nendega maale kaasa kõik linnalised hüved.

Sauga kavandab elamumaad Pullini

Sauga valdagi tuleb igal aastal sadakond elanikku juurde. Abivallavanema Harri Aasa sõnutsi on lihtne aru saada, kes on põliselanik ja kes sissetulija. Põliselanik tuleb pisematki muret kurtma vallavalitsusse, uusasukad pole selliseid käike tegema harjunud.

Vald tegi arendusega algust Sauga alevikku korterelamuid plaanides, eramuasumeid püstitatakse vallas mitmel pool. Populaarne on Sauga jõe ümbrus lennuvälja taga Eametsas ja Pärnu jõe äärne Tammiste külas. Sauga vald koostab üldplaneeringut, mille järgi potentsiaalne elamumaa ulatub piki Rakvere maanteed Tammistest Sindi raudteesillani.

Aas selgitas, et päris igale poole, kuhu arendajad soovivad, vald maid elamutealaks kruntida ei luba. Näiteks keelduti algatamast planeeringut kitsal pikal maatükil keset metsa, mida muust tsivilisatsioonist eraldas raudtee.

“Kui olid ajad, mil iga vald oli õnnelik, et keegigi tuli, siis nüüd lükkame detailplaneeringuid tagasi, sest iga elanik, kes ennast valda sisse kirjutab, toob kaasa sotsiaalse nõudmise ja meile lisakohustusi,” rääkis abivallavanem.

Paikuse vallas käivad neelud Põlendmaa järele

Paikuse valla arhitekt Kadri Karjus arvab, et nende vallas on inimesed hoogsa kinnisvaraarendamisega võitnud kas või sellepärast, et vee- ja kanalisatsioonitorustikud tulevad lähemale.

“Praegu on veel nõnda, et arendus ja inimesed mahuvad mõlemad ilusti ära, ei ole nii, nagu üks arengukava tegija meile ütles: iga uus tulija on vanadele olijatele vaenlane,” selgitas Karjus.

Kuigi: Silla külas on loodud külaselts ja nemad on hakanud ütlema, et ei lubataks väikesi krunte, vaid kaks või kolm tuhat ruutmeetrit suuri, siis jääks rohelust rohkem, oleks õhku majade vahel ja hooned ei lähe üksteisele nii selga nagu väiksemate kruntide puhul.

Paikuse valla üldplaneering kehtestati 26. aprillil 1995, peale selle algatas omavalitsus Silla küla osaüldplaneeringu, mis on koostamisel.

“Meie oleme planeeringute algatamise juures seda püüdnud arvestada, kirjutame lähteülesandesse kruntide minimaalsed suurused Silla külas, eriti veel seal, kus on kõrghaljastusega alad,” rääkis Karjus valla kõige tihedamast alast Reiu jõega paralleelselt kulgevas paigas.

Paikuse aleviku arendust vallaarhitekti jutu järgi kusagil enam polegi, sest see on täis, hõlmates ka Pärnu-Paide maantee äärset uuselamurajooni ehk Linnuriiki.

“Uus suund on Seljametsa poole, seal on tulemas elamupiirkonnad, järgmisel aastal hakatakse sinnapoole minema, sest puhas vesi ja kanalisatsioon on nüüd Seljametsa tee ääres olemas,” tutvustas Karjus.

Uuselanikud on valdavalt väljastpoolt tulijad, sest kohalikud on tagastatud maad enamasti kinnisvaraarendajate pakutud kroonide vastu vahetanud.

Pärnu külje all jõuliselt arenevas piirkonnas käivad arendajate neelud Põlendmaa kandigi järele, kuigi just sinna rajati euronõuetele vastav prügila.

Vallaarhitekt lisab, et Põlendmaal on metsamaa, mis üldplaneeringu järgi on planeerimata hajaasustusega ala, kus maa all ei lookle meetritki uusrajoonile vajalikke torustikke.

“Vallavolikogu ja meie küsimus on, kas lubada sinna arendust, ja kui lubada, siis küla elulaadi säilimiseks hektarilisi elamukohti,” märkis Karjus.

Paikuse vallas on hoogsalt arenevas Silla külas rajamisel Jõekalda ja Seenemetsa elamurajoonis mõlemas 70 krunti, Orus 35 ja Kodaras 25 krunti. Hea asfaltteega Seljametsa külla tuleb 60 krunti, kuid sealt veidi edasi Tammuru külla ei ole elamuehitust veel kavandatud, sest valla üldplaneeringus on see tootmispiirkond.

Tahkuranna ei taha linnastuda

Tahkuranna valla elanike arv kasvab 50-60 inimese võrra aastas. Juba kehtestatud detailplaneeringute põhjal on praegu võimalus ehitada valda juurde pool tuhat elamut, menetlemisel planeeringute põhjal teist niisama palju.

Ehituslube on tänavu antud välja rekordiliselt palju - 78 (2001. aastal kaks, 2005. aastal 33 luba).

“Kui eeldame, et pere on keskmiselt kolmeliikmeline, lisanduks valla senisele 2200 inimesele 3000, see läheb paljuks,” leidis Tahkuranna vallavanem Eeri Tammik.

Vallavanema sõnul pole linnainimeste maale elama meelitamine kindlasti valla eesmärk. “Valdavale osale volikogu liikmeist ja arvan, et inimestelegi valla linnastumise väljavaade ei meeldi, aga nad saavad planeeringus oma sõna sekka öelda,” selgitas ta.

Vald on keeldunud esialgu kuni aasta lõpuni üldplaneeringuga mitte kooskõlas planeeringute algatamisest, sest loodab valla terviklikule arendamisele tuge teemaplaneeringust.

Teemaplaneering määrab vallas üldised elamuehituse põhimõtted, väärtusliku maastiku ja rohealad ning Uulu küla liiklusskeemi.

Nii pole vald lubanud lagedale Reiu põllule elamuarendust praegu teha, sest üldplaneeringu järgi on seal väärtuslik põllumaa, küll on elamud lubatud Reiu külla jõe äärde ja mere poole külge.

Suuremad elamuarendusalad jäävadki Reiu külla mainitud alale, kus valdki on krunte välja arendanud. Teine ulatuslikum elamuarendusala jääb Laadi külla Uulu keskuse lähedale ja Reiu külla Uulu kanali äärde, kus ohjad on haaranud mitu arendajat.

Tammik nentis, et kui vaadata elamuarenduse positiivseid ja negatiivseid külgi, kipub valla seisukohast miinuseid rohkem olema. Ta tõi näiteks vastuolud seniste elanikega, kellele ei meeldi ülitihe uusasustus ega väikesed krundid, samuti probleemid kommunikatsioonidega (vesi ja kanalisatsioon ei jõua elamuehitusele järele), uuselanike nõudlikkuse (suhtumine “vald peab tegema, mina maksan makse”), “sabade” jäämise linna (inimesed lähevad linna tööle, kooli, lasteaeda), väärtusliku põllu- ja metsamaa hävimise (suurim tööandja on põllumajandus) ning sellegi, et vallal ei jätku uuteks kohustusteks raha ega tööjõudu.

Kui praegu on elanike arvu kasv kooli täitumuse seisukohast positiivne, siis rahvastikuprognoosi kohaselt jäävad Uulu kool ja lasteaed peagi kitsaks. Kui mullu oli vallas lasteaiakohti 75 ja koolikohti 196, siis aastaks 2010 läheks neid vaja kaks korda rohkem, seetõttu vaeb vald sobivat kohta Reiu lasteaiale.

“Korteri või elamu hinna vahe vallas ja linnas on järjest vähenenud. Seepärast mina näen, et suur potentsiaal elamuarendusel on ikkagi Pärnul endal: kavandataval linna elamumessil, potentsiaalsel elamumaal vana lennuvälja ääres ja välismaalaste korteritel, mis järjest enam leiavad pärnakast omaniku. Samal ajal ei ole mul midagi selle vastu, kui meile tulevad elanikud mujalt sisemaalt, Tallinnast või Tartust,” kinnitas vallavanem.