Kinnisvara
 |
Harjumaa maade hinnad tõusid aastaga pea kahekordseks
09.11.2006 00:01
Aivar Tomson, BPE Kinnisvaraekspert asedirektor
Eelmise aasta kiirele korterite hinnatõusule järgnes kiire hinnakasv
eramuturul. Uusehitus on aga veelgi aktiivsemaks muutunud ja kandunud
eelkõige Tallinna lähivaldadesse, kus ka maa hinnad on teinud suure
hüppe. |
| |
|
|
Maa hindade kasv on sel aastal olnud Tallinna lähistel ülikiire, ületades aasta lõikes kohati 100 protsendi piiri.
Foto: Peeter Langovits |
|
|
Aktiivne eramute ehitus on suuresti põhjustatud Harjumaa valdade maa madalamast hinnatasemest võrreldes Tallinnaga, kuid teisalt pole üksnes hind ainuke argument. Linnast välja kolimine tähendab tihtipeale ka looduslikku keskkonda ja suuremat privaatsust. Ehk siis tihtipeale on krunt võrreldes linnakrundiga oluliselt suurem, mis rahalise poole pealt ei pruugi tähendada otsest «võitu». Samuti võib kogu ettevõtmise kallimaks teha asjaolu, et kõikvõimalike torude-juhtmete peale tuleb eelkõige suuremate vahemaade tõttu oluliselt enam kulutada. Seda muidugi juhul, kui need küsimused ei ole juba eelnevalt lahendust leidnud.
Krunt maksab 2 miljonit
Kõike kokku võib asustuse nurga alt vaadatuna nimetada valglinnastumiseks ning loomulikult on sel oma negatiivne tagajärg, silmas pidades suuremaid kulutusi transpordile, reostuskoormuse kasvu jms.
Maa hindade kasv on maa-ameti ja BPE Kinnisvaraeksperdi andmetest lähtuvalt olnud Tallinna lähivaldades ülikiire ja aasta lõikes ületab see kohati 100 protsendi piiri. Tehingustatistika ei anna selles osas head ülevaadet, sest näiteks omavalitsuste lõikes sõltub palju sellest, millises asukohas paiknevaid objekte parasjagu on müüdud. Kui aga vaadelda selle aasta kolmandat kvartalit, mil näiteks Viimsi vallas ulatus keskmine eramukrundi hinnatase juba 2 miljoni kroonini, siis ilmselt on kommentaarid üleliigsed. Aeg, mil sama raha eest oli võimalik osta sarnane krunt koos lõpuni valmis ehitatud majaga, jääb vaid paari aasta taha. Uusehitus on just eramute osas suuresti Tallinnast väljapoole liikunud.
Selle aasta kolme esimese kvartaliga sai Harjumaal kasutusloa 247 eramut (ühe korteriga elamut), neist üksnes 73 ehk siis umbes 30 protsenti paiknes Tallinnas, ülejäänud aga mujal Harjumaal.
On ilmselge, et sellised proportsioonid on väga erinevad võrreldes sellega, milline on välja näinud asustus kuni viimase ajani.
Hinnakasv aeglustub
On äärmiselt ebatõenäoline, et kuni 100 protsendini küündiv aastane hinnakasv võiks jätkuda. Ilmselt kasvutempo raugeb, kuid samas ei ole põhjust arvata, et hinnakasvu üldse poleks. Kuna elanike arvu suurenemine on paljudes piirkondades tekitanud ka probleeme, näiteks ei jätku lasteaiakohti, kool jääb kaugele, teid ei suudeta korralikult välja ehitada või korras hoida jms, siis eeldatavalt suhtuvad omavalitsused kõigesse üha suurema tähelepanelikkusega.
Uute detailplaneeringute kehtestamine muutub üha keerukamaks, tüüpilistes hajaasustuspiirkondades luuakse üha karmimaid nõudeid maaüksuste minimaalse pindala osas. Kõik see viitab taas pigem sellele, et elamuehituseks sobilikku maad ei pruugi turule tulla piisaval hulgal ning selline teatav defitsiit avaldab loomulikult survet hindadele. |
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja |
Tapa vaksalihoone võib ellu ärgata
Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets
arutas Tapa valla ja Tapa muuseumi juhtidega Tapa ajaloolise vaksalihoone
kasutusvõimalusi, mille halvenev seisund häirib kohalikke
elanikke.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Peeter Langovits |
Edgar Savisaar: alkoholi müüki tuleb piirata (78)
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles täna ühenduse Alkoholivaba Eesti (AVE) üldkogul, et alkoholi tarvitamise leviku piiramisel tuleb riigi alkoholipoliitikas ühiselt kokku leppida põhimõtted, mis võimaldaksid rakendada senisest tõhusamaid ja radikaalsemaid meetmeid, sest poolikud abinõud ei anna kunagi soovitud tulemust.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
|
|
Foto: Peeter Langovits |
Sõrmuse ideed tulevad maakodust
Vannide tippdisainerile Sven Sõrmusele meeldis juba lapsena tohutult joonistada. «Kui kellelegi on joonistuskäsi ja -silm antud, siis on need olemas algusest peale,» leiab Sõrmus. Ja talle on antud.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
