Euroopa Komisjoni uuringus osalenud Eesti elanikest väitis 57 protsenti, et madalama hinna korral kasutaksid nad välismaal viibides mobiiltelefoni senisest rohkem. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Ettevõtja
Aga kui käib üle jõu, siis ei pea ju helistama!
Ei saa küll ise öelda, et just üle jõu käib, kuid m...
ZarcameeZ
Loll või mugav inimene peabki ja jääbki maksma.
Ülejäänud kasutavad Skype'i
(hehe.. ma peaks r...
|
|
56 protsenti eestlastest leidis, et Euroopa Liit peaks probleemi lahendamiseks samme astuma, ja vaid neljandik kinnitas, et teavad hästi, kui palju piiri taga helistamise ja kõnede vastuvõtmise eest maksma peab.Välismaal helistamise soolast hinda kurtis ka Tartu elanik Martin Raie, kes võõrsil telefoni kasutamist eriti piirata ei soovinud. «Kui ma suvel kahenädalasel Ungari-reisil käisin, siis tuli kuuarve kaks-kolm korda tavalisest suurem,» nentis Raie. Ja lisas, et arve nägemine pani teda tõsiselt mõtlema.
Suurfirmade võim EMT pressiesindaja Kaja Pino sõnul on välismaal helistamine riigisisestest kõnedest kallim suuremate kulude tõttu. «Välisriigi operaator ütleb kindla hinna, mida nende võrgus kõneminuti eest maksma peame,» selgitas Pino. «Sellele lisandub viis protsenti arveldustasu ja kohaliku riigi määratud maksud.»
Teatud summa võib Eesti mobiilioperaator lisada ka omalt poolt. Kuid ta võib sellest ka loobuda või isegi peale maksta, et hoida oma kasutajatele minutihind erinevates riikides enam-vähem ühesuurune. Elisa pressiesindaja Regina Salmu sõnul teevad välismaal helistamise kalliks eelkõige suured piiritagused mobiilifirmad. Elisa küsib küll ka Eestis kõnesid võtvatelt välismaalastelt rohkem raha kui kohalikelt, kuid näiteks sakslased nõuavad oma võrgu kasutamise eest Elisa kliendilt veel suuremat summat.
Elisa ei teeni niisuguste väliskõnede pealt sisuliselt midagi, sest ei taha niigi soolast hinda veelgi tõsta. Pino soovitas kokkuhoidu soovivatel inimestel uurida, millises võrgus on välismaal odavam helistada – erinevate operaatorite hinnad võivad oluliselt erineda. Seejärel tuleb telefonis valida sobiv võrk. Elisa ei poolda Lisaks eestlastele soovib mobiiltelefoni rändlustasude (roaming ingl keeles) piiramist 70 protsenti teiste Euroopa riikide elanikest. 59 protsenti eurooplastest märkis, et madalama hinna korral kasutaksid nad välismaal viibides telefoni rohkem. Sestap on Euroopa Komisjon juba mõnda aega avaldanud mobiilsidefirmadele survet, et nad rändlustasusid vähendaksid. Kuna firmad pole üleskutseid kuulda võtnud, esitas Euroopa Komisjon 12. juulil määruse ettepaneku, millega soovitakse vähendada rändlustasusid Euroopas. Komisjon loodab, et määrus võetakse vastu juba järgmisel suvel.
«Mobiilside rändlusteenuse tasud Euroopas on endiselt põhjendamatult kõrged,» kinnitas ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar. «Seepärast ei soovi inimesed välismaal telefoni kasutada – 63 protsenti eestlastest räägib piiri taga mobiiliga vähem kui kodus. See pole tarbija huvides ega soodusta ka Euroopa majanduse arengut.»
Eesti operaatoritest toetavad Euroopa Komisjoni algatust nii EMT kui Tele2, kuid Elisa on vastu. «Kahjuks plaanib komisjon kohe lõpptarbija hindu reguleerida, mis pole kindlasti päris õige,» selgitas Salmu Elisa seisukohta. «Meie hinnangul piisaks hulgihindade reguleerimisest, kuna sellele järgneb paratamatult jaehindade langus,» tõdes ta. Kõnehinnad Kõneminuti hind Eestisse kroonides Küproselt 12,1–16,9 Soomest 8,9–18,8 Saksamaalt 14,8–20,7 Ungarist 13,7–18,8 Iirimaalt 16,9–19,3 Lätist 8,9–16,9
|
