Ehkki Eesti Panga prognoos lubab majandusedu jätkumist, pidurdavad arengut mitmed ohud ja takistused. Nii ennustab keskpank oma prognoosis aastateks 2006–2008 kõrge inflatsioonitempo jätkumist, mis tähendab ühtlasi, et eurot ei tule niipea.

Tõsine mure – tootlikkus

Nii tuleb leppida, et selle aasta inflatsioonitempoks kujuneb prognoosi järgi 4,4 protsenti, järgmisel 4,5 ja 2008. aastal 4,7 protsenti, mida mõjutab just alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi määrade tõstmine.

Pärast 2008. aastat peaks inflatsioon küll vähenema, kuid olukorda see ei muuda. «Oleme kaugel kriteeriumist, seega saame selgelt öelda, et euro ei tule ei 2007., 2008., ega ka mitte 2009. aastal,» märkis Lipstok.

Üheks kehvemaks näitajaks sügisprognoosis on Lipstoki sõnul käärid palgakasvu ja tootlikkuse vahel – lõhe on viimaste aastate suurim.

Lipstok rõhutas, et see on üks majandusarengut ohustavaid märke, mis nõuab suuremat tähelepanu. Ootuste kohaselt peaks see erinevus järgmistel aastatel siiski vähenema.

Võrreldes kevadisega tõstis Eesti Pank nii palga- kui ka majanduskasvu näitajaid. Nii peab pank selle aasta keskmise brutopalga kasvuks 15,8 protsenti, kusjuures ka järgmisel kahel aastal jääb palgakasv 14-15 protsendi vahele.

Selle aasta majanduskasvuks pakub keskpank 11,8, kahel järgmisel aastal vastavalt 8,3 ja 7,6 protsenti. Lipstok lisas, et keskpanga hinnangul on Eestis majandusaktiivsuse kõrgpunkt saavutatud.

Keskpangal on valmis ka kaks riskistsenaariumi. Eesti Panga majandusprognoosi üksuse juht Martin Lindpere ütles, et kiire majanduskasv on saavutatud kõrgema riski hinnaga.

Kas suurema riski võtmine end õigustab, sõltub tema sõnul sellest, kas majanduskasv jääb ka pärast 2008. aastat viie kuni seitsme protsendi vahele. Kui jääb, on risk end õigustanud.

Riskistsenaariumid

Kaks riskistsenaariumi erinevad Lindpere sõnul eelkõige aja poolest, millal majanduskasv aeglustub. Esimeses stsenaariumis toimub majanduskasvu langus alles prognoosiperioodi lõpus ehk 2008. aastal.

«Põhjus on eelkõige see, et palgakasv on liialt kiire ning käärid tootluse ja palgakasvu vahel kestavad pikemat aega,» selgitas Lindpere. Selle tulemusel firmade kasumikasv aeglustub, mis toob kaasa investeeringute pidurdumise, see omakorda majanduskasvu aeglustumise.

Teise riskistsenaariumi järgi on oodata majanduskasvu suurt langust juba tuleval aastal. «Siin võib konkurentsivõime alanemise põhjusena tuua tööjõupuuduse,» selgitas Lindpere, märkides, et selle kompenseerimiseks tuleb ettevõtetel panustada uutesse tehnoloogiatesse.