|
Kolmapäeva õhtul Võsu rannas ujumas käinud inimesed nägid rannaäärses madalas
vees loksumas väikeseid meduuse, keda rahva seas kõige sagedamini
millimallikateks nimetatakse, kirjutab Virumaa Teataja.
Rakverelase Mihkel Moseli sõnul üllatas teda meriristide suurus. «Mõned olid
lausa täiskasvanud mehe kämbla mõõtu,» rääkis Mosel, kes iseloomustas neid kui
värvilt kenasid, kuid väga õrnu olevusi.
Ilusad millimallikad
Mihkel Moseli abikaasa Janne Mosel tegi millimallikatest ka mitu pilti, et
huvitavaid mereorganisme jäädvustada.
Naine ei kohanud meririste esimest korda, mistõttu see, et neid suveõhtul
merevees näha võib, talle väga üllatav polnud. Küll aga üllatas teda meduuside
suurus.
Võsu elanik Urve Pärs nägi millimallikaid juba pühapäeval, kui rannas
jalutamas käis. «Siis neid veel väga massiliselt ei olnud,» rääkis Pärs, kes on
mallikaid ka varem märganud, kuid mitu aastat tagasi.
Mitu inimest andis oma hinnangu: kui rannas on millimallikad, siis järelikult
on vesi puhas.
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vanemteaduri Georg Martini selgitusel
võib meririste igal aastal mererandades näha, kuid kord on neid rohkem, kord
vähem.
«Tänavu on ilmastik nende levikuks soodne olnud. Meririste leidub tõesti
Lahemaal päris palju,» tõdes Martin.
Inimesele kahjutud
Martini sõnul mallikate levik vee puhtuse kohta midagi ei ütle, samuti on
raske hinnata, kas meriristid on kasulikud või kahjulikud.
«Otseselt meie loomade toiduahelasse nad ei kuulu. Kahju nad ka kellelegi ei
tekita, on üsna passiivsed organismid.»
Soolastes meredes elavad meduusid võivad olla ohtlikud, kuid Eesti randades
hulpivad meriristid üldjuhul kõrvetusi ei tekita.
«Ta võib küll kõrvetada, kuid see pole ohtlik ning on vaevutuntav,» väitis
teadur Martin.
Meduusid Eestis ei paljune, nad kanduvad siia Läänemere lõunaosast soojade
hoovustega.
Neid võib olla üsna rohkesti ning erineva suurusega, pöidlaotsa-sugusest
pisimeduusist kuni väikese taldriku mõõtu isenditeni välja, keskmiselt on
meriristid 10-15 sentimeetrit pikad, jagas Georg Martin selgitusi.
Meduusi keha meenutab tagurpidi pööratud süldist alustassi. Kuigi
millimallikas rändab passiivselt tuulte ja hoovustega, on ta vähesel määral
võimeline ka iseseisvalt ringi ujuma. |
