Postimees Laupev
 «  11.august 2007  » 
На русском 
Gallup
Kuidas suhtute õllega põhiseaduse reklaamimisse? (2537)
Õige mõte, toob seaduse lihtkodanikuni
 2.80%
See on põhiseaduse mõnitamine
 43.44%
Suhtun heatahtliku huumoriga
 53.76%
Logi sisse
Loetavuse TOP
TOP kommentaarid
 Esileht > Eesti uudised 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Sinivetikas Riia lahes Eesti suplusvee kvaliteeti ei halvendanud
19.07.2007 15:43
Rando Tooming, Postimees.ee


Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on tuul mõne päeva eest Riia lahe lõunaosas triivinud sinivetikamassiivid laiali ajanud ning merevees võib rahulikult supelda.

 
Sinivetikas.
Foto: Aivar Õepa

«Mõned päevad tagasi oli tõepoolest sinivetikate levik väga ulatuslik ning jõudis Riia lahest Saaremaa ja Hiiumaa lõunakaldale ja sealt Pärnu lahte,» kinnitas tervisekaitseinspektsiooni veeohutuse peaspetsialist Küllike Birk.

Praeguseks on tuuled vetikamassiivid laiali ajanud ning suplusvee kvaliteet Eestis langenud ei ole.

Birk nentis, et Pärnu lahes väikest normist suuremat sinivetika õitsengut siiski täheldati, kuid see ei ületanud rannamõnude nautijatele ohtlikku taset ning on alanemas.

Pärnu Postimees kirjutas, et eile märkasid OÜ Skeltmer töötajad Riia lahe lõunaosas ulatuslikku sinivetikate õitsemist, vetikalaike ja triipe võis täheldada Riiast kuni Ruhnu saareni.

Sinivetikas hakkab tavaliselt võimust võtma soojas, kõrgema kui 20-kraadise temperatuuriga vees. Sinivetikatest põhjustatud õitsengul lõhnab vesi muda järele.

Hulk sinivetikaliike toodab keskkonnaministeeriumi kodulehekülje andmetel oma elutegevuse käigus väga tugeva toimega mürke.

Tuntud mürgist strühniinist on nad kuni paarkümmend korda, kärbseseene mürgist muskariinist kuni sada korda, kaaliumtsüaniidist kuni mitu tuhat korda mürgisemad.

Kõige kergemal kujul avaldub mürgistus korduvate grippi meenutavate nähtudena nagu peavalu, palavik ja/või seedehäired.

Nahamürgid põhjustavad nahal lööbeid ehk niinimetatud nõgesetõbe, seda eriti lastel ja ka allergilistel täiskasvanutel.

Veeõitsengus vett joogiks kasutada ei tohi!

See ei kõlba ka koduloomade ja -lindude jootmiseks ning toorsalatina kasutatavate taimede kastmiseks.

Suplemine järves või meres, kus toimub ilmne veeõitseng, on omal riisikol. Sellises vees ujumist ei saa keelata, kuid vee neelamisest tuleks igal juhul hoiduda.

Vee õitsengu välisteks tunnusteks on vee väga väike läbipaistvus, sogasus, kollakasrohekas või sinakasrohekas, langevas valguses aga sinakas sillerdav toon.

Kaldaliival veepiiri läheduses võib olla sinakas vööt, sinakasrohelised või kollakasrohelised tombud või sama värvi kiht.

Sinivetikate liikumist Läänemeres saab jälgida Rootsi meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi tehtud satelliidipiltidelt.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 0  

  Hiljem samal teemal:

Saaremaa rannas hulbivad toksilised sinivetikad
10.08.2007 14:29


Gallup
Kuidas suhtute õllega põhiseaduse reklaamimisse? (2537)
Õige mõte, toob seaduse lihtkodanikuni
 2.80%
See on põhiseaduse mõnitamine
 43.44%
Suhtun heatahtliku huumoriga
 53.76%

Arvamusplats


Tarbija24


Elu24


 
Elu24
Fotogalerii
Kõik galeriid »
Eesti uudised
Videouudised
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
15:22 Hea meesaak hoiab hinna paigal

13:11 Soomlased on jootraha andmisel üsna kitsid

08:47 Puugihammustuste kõrghooaeg alles algab
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed