Senine töö- ja puhkeaja korraldus Eesti Raudtees pöörati töötajate hinnangul pea peale 2005. aasta algul, mõni kuu pärast vedurimeeste streiki. Eesti Raudtee läks siis üle pikkadele veoõlgadele ja sulges Tapa depoo, mis tähendab, et veduribrigaadide vahetamisest Tapal loobuti.40 tundi kodust eemal Tapal elavate, varem 12-tunniseid vahetusi teinud vedurimeeste jaoks tähendab see, et nende töövahetus algab ja lõppeb poolteisetunnise bussisõiduga Muugale, mis tähendab kodunt eemale jäämist kuni 40 tunniks. Kui varem algas vedurimehe tööpäev kell viis hommikul, siis nüüd ärkab ta kell kaks öösel, et kella kolmeks Eesti Raudtee käima pandud bussile jõuda. Siis on pooletunnine auk, et kell viis asuda vedurisse ja sõita ära kuni 12-tunnine vahetus. Seejärel on võõras rongijaamas sõltuvalt rongide graafikust 6–12 tundi väljapuhkamiseks, millele järgneb tagasisõit, mis võib taas venida kuni 12-tunniseks. Siis jälle bussiootamine ja tagasisõit Tapale. Vedurijuht ja Eesti Vedurimeeste Ametiühingu Tapa piirkonna juht Sergei Ageni kinnitas, et vedurimees on praeguses olukorras kui sütik pommi otsas, milleks on mitu tuhat tonni kütust. Vedurimeeste ootused on seoses raudtee taasriigistamisega ja uue juhtkonnaga suured. «Me ootame ära, kuni uus juhtkond paika saab, ja tahame siis kohe läbirääkimisi alustada,» märkis Ageni. «Me oleme alati toetanud raudtee jäämist riigi kätte, aga uute juhtide seisukohti me veel ei tea.» EVA juhi Heino Rüütli sõnul on vedurimeeste soov, et palk saadaks kätte normtundide eest, aga mitte tänu suurele ületundide hulgale. «Praegu teeb keskmine vedurimees kuni kolmsada ületundi aastas,» sõnas Rüütel. Samuti tahavad Tapal elavad vedurijuhid Ageni sõnul, et Tapa depoo uuesti avataks. Juhuks kui uue juhtkonnaga kokkuleppele ei saada, valmistub Eesti Vedurimeeste Ametiühing (EVA) paralleelselt ka streigiks, mis võib teoks saada hiliskevadel. Majandusministeeriumi pressiesindaja Anu Hallik-Jürgensteini kinnitusel peab töö- ja puhkeaja korraldusele ettevõttes hinnangu andma tööinspektsioon. Lubamatu eiramine «Täiesti lubamatu on eirata töö- ja puhkeaega reguleerivaid õigusakte raudtee-ettevõttes, kuna see mõjutab otseselt raudtee ohutust,» märkis Hallik-Jürgenstein. Ministeeriumi andmeil on tööinspektsioon teinud ettevõttele ka ettekirjutusi töö- ja puhkeaja korraldamise kohta. Hallik-Jürgensteini kinnitusel on ministeeriumis olemas tahe probleemid lahendada, kuid seda saavad teha ikkagi Eesti Raudtee ja tema töötajad omavahelistel läbirääkimistel. Eesti Raudtee vastse juhi Kaido Simmermanni sõnul ei saa ta esialgu veel vedurimeeste soove kommenteerida, kuna värskelt ametisse nimetatuna pole ta veel jõudnud probleemidega lähemalt tutvuda. Streik Eesti Raudteel • 2004. aasta sügisel toimunud streigiga nõudsid sajad vedurimehed suuremat palka ning töö- ja puhkeaja normidest kinnipidamist. Streik halvas suure osa raudteeliiklusest, streigiga liitusid ka Edelaraudtee reisirongide juhid. • Mõningase palgatõusu vedurimehed said, kuid töö- ja puhkeaja korralduses olulist muutust ei tulnud. • Pärast streiki koondati Tapa depoost üle 30 vedurimehe, pisut hiljem hakkas Eesti Raudtee neid tagasi kutsuma. |
