| Täna parlamendis peetud riigikohtu esimehe Märt Raski ettekanne sisaldas ka olulisel määral viiteid karistusõiguse probleemidele ning vajadusele kehtivat süsteemi korrastada ja süstematiseerida, teatas riigikohtu pressiesindaja.
Karistusseadustiku peamise probleemina tõi Rask välja selle sagedase muutmise. Seadustik hakkas kehtima 2002. aastal ja sellest ajast alates on seda muudetud enam kui 30 korral. «Karistusõigus on valdkond, milles ei tohi teha muutusi kergekäeliselt, samuti on lubamatud järsud suunamuutused. Parandusi tuleb teha seal, kus regulatsioon ei toimi,» teatas Rask oma ettekandes.
Riigikohtu esimees tundis ettekandes muret õiguskindlust kahjustava ebajärjekindluse pärast. Ilmekaimaks näiteks pidas ta korduva pisivarguse lugemist kord kuriteoks, siis jälle väärteoks.
Samuti toob karistusseadustiku sage muutmine riigikohtu esimehe sõnul enesega tihti kaasa olukorra, kus karistusseadustikus tehtavate muudatustega kaasneb segadus küsimuses, kuidas uue seaduse valguses toimida karistust kandvate isikutega. «Oleks vaja nii materiaal- kui ka menetlusõiguse tasandil selget regulatsiooni selle kohta, millistel tingimustel ja millises korras kohaldatakse kergemat karistust ettenägevat seadust süüdimõistetud isikute suhtes või kelle suhtes seda ei kohaldata,» tegi Rask ettepaneku.
Kriitikat tegi riigikohtu esimees ka lihtsustatud menetluste rakendamise kohta. Raski arvates peaks lihtsustatud menetluse rakendusalaks jääma eeskätt n-ö tüüpkuriteod, näiteks vargused, röövimised ja joobes juhtimised. Probleem lihtmenetluste rakendamisel tekib kohtu esimehe hinnangul siis, kui menetlusökonoomika huvides jõutakse karistuse nn allakauplemisel määrani, mis ei pruugi enam vastata isiku süü suurusele ega õiguskorra kaitsmise huvidele.
Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee |
