|
Täna Riigikogu ees peetud ettekandes õigussüsteemi, kohtukorralduse ja
seaduste ühetaolise kohaldamise kohta osundas Riigikohtu esimees Märt
Rask olulistele puudustele riigieelarve planeerimise käigus, teatas riigikohtu
pressiesindaja.
Riigikohtus valminud Eesti riigieelarve menetluse põhiseaduspärasuse
analüüsist selgus, et kohtusüsteemi ei käsitata eelarvemenetluses iseseisva ja
sõltumatu võimuharuna.
«Põhiseaduse kohaselt ei saa kohtusüsteem olemuslikult kuuluda mitte ühegi
ministri valitsemisalasse. Seda ka eelarvemenetluses,» kõneles Märt Rask.
Tema sõnul peab praeguse lõhestatud kohtuhalduse puhul justiitsminister
kaaluma eelarveprioriteete ministeeriumi siseselt, lähtudes oma poliitilistest
eelistustest.
Riigikohtu esimees juhtis parlamendisaadikute tähelepanu tõigale, et
riigieelarve eelnõud koostatakse riigieelarvestrateegiale (RES) põhinedes, ent
ei parlament ega ükski teine põhiseaduslik institutsioon peale valitsuse
eelarvestrateegia menetluses ei osale.
Rask juhtis tähelepanu, et strateegia baasnumbrid on iga-aastase eelarve
koostamise aluseks ka kohtusüsteemile, kelle arvamust õigusemõistmise
finantseerimise vajadusest mitte keegi pole ära kuulanud.
Riigikohtu esimehe arvates taandub küsimus sellele, kes planeerib
õigusemõistmise finantseerimis- ja arenguvajadusi Eesti Vabariigis? «Kui seda
teeb RES-i kaudu valitsus, siis on see selge täitevvõimu diktaat kohtuvõimu üle,
mida ei saa põhiseaduspäraseks pidada. Kui seda teeb [...] rahandusministeeriumi
ametnik, siis peaks tema ka vastutuse võtma õigusemõistmise korrakohase
toimimise eest?,» tõdes Rask.
Riigikohtu esimehe arvates on läbi arutamata, kas praeguse eelarvekulu
proportsiooni juures on võimalik üldse tagada õigusemõistmise funktsiooni
korrakohane täitmine ja selle arendamine.
«Õhukese riigi tingimustes kohtusüsteemi ilma õigusemõistmist kahjustamata
enam õhemaks lihvida ei saa,» lisas ta.
Rask toonitas, et õigusemõistmine on iga riigi põhifunktsioon ja selle
toimimine ei saa sõltuda konkreetse ministri või erakonna poliitilistest
eelistustest ega hetkevajadustest. «Toimivat õigusemõistmist on ühteviisi vaja
nii koalitsioonile kui ka opositsioonile, kõigile Eesti elanikele,» lausus Rask.
Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee |
