Lisaks online-teenuste kättesaadavusele on Eesti maailma juhtiv riik ka infotehnoloogiat puudutava seadustiku, aga ka avaliku sektori IT-kasutuse ja tõhususe osas, näitas 2006.–2007. aasta raport. Maailma arenenuimaks infotehnoloogiariigiks nimetas globaalne infotehnoloogiaraport Taani, järgnesid Rootsi, Singapur ja Soome.Uuring pühendas Eestile eraldi peatüki, nimetades Eestit riigiks, millel on infotehnoloogia arendamiseks tegevuskava ning riigi ühtne arusaam ja visioon. Samas rõhutas raport Eesti küsitavat jätkusuutlikkust. Osutab ka nõrkustele «Eesti ärimaastikul domineerivad väikesed ja keskmised ettevõtted, mis on peamiselt rahvusvaheliste firmade allhankijad, ise piisavalt investeerimata elementaarsesse uurimis- ja arendustegevusse,» kirjutas raporti koostaja Soumitra Dutta. Raport rõhutas ka uurimis- ja arendustegevuse väikest osatähtsust riigi sisemajanduse koguproduktis. «Maailma Majandusfoorumi raport on ühelt poolt tunnustus Eesti e-riigile, teiselt poolt toob ta esile valdkonnad, kus meil tuleb rohkem tööd teha,» ütles majandusministeeriumi nõunik Mait Heidelberg. Eesti alalise esinduse kolmas sekretär ÜRO peakorteri ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures Martin Lään märkis, et raporti esitluse järgsel vastuvõtul tunti huvi ka e-valimiste vastu. Suur edumaa Heidelbergi sõnul võib Eesti tõusu oluliseks põhjuseks pidada e-riiki ja e-valitsust – selles edestas Eestit ainult Singapur. «Eesti teeb unikaalseks näiteks infosüsteemide andmevahetussüsteem X-Tee – see on kokkulepete süsteem, kuidas eri andmekogud ja asutused omavahel automaatselt infot vahetavad,» selgitas Heidelberg. X-Tee loonud Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse pressiesindaja Rica Semjonova pidi enda sõnul hiljuti Saksamaal info- ja kommunikatsioonitehnoloogia messil CeBIT kinnitama külastajatele, et Eesti e-teenused pole tulevikunägemus, vaid juba töötav süsteem. «Saksa maksuamet pani üles suure reklaami oma mugavatele e-teenustele, mis seisnes võimaluses maksuameti blankette internetist alla laadida ja elektronpostiga maksuametile tagasi saata,» muigas Semjonova. «Neil läksid silmad suureks, kui tutvustasime neile Eestis kasutatavaid eeltäidetud elektroonilisi tulumaksudeklaratsioone.» 72 valdkonnas, mida uuring mõõtis, sai Eesti madalaimad kohad ettevõtluskeskkonda puudutavais kategooriais – sama valdkonna ettevõtete koostöö ja firma asutamise ajakulu osas oli Eesti 122 riigi seas 65. Samas täpsustas Heidelberg, et uuringu koostamise ajal ei saanud veel firmat internetis asutada. Ehk tõsisemagi häiresignaali annab üheks mõõdikuks olnud teadlaste ja inseneride osakaal – selles arvestuses on Eesti 50. Heidelbergi sõnul viitavad meie nõrgemad kategooriad vajadusele panustada rohkem teadus- ja arendustegevusse. Eelmistes raportites oli Eestil vastavalt 23. ja 25. koht.
IT-eesrindlased IT-raporti esikümnes on neli Skandinaavia maad. ELi uusliikmetest on kõige ees Eesti, järgnevad Malta ja Sloveenia, 122 riigi seas vastavalt 27. ja 30. kohal. 1. Taani 2. Rootsi 3. Singapur 4. Soome 5. Šveits 6. Holland 7. Ameerika Ühendriigid 8. Island 9. Suurbritannia 10. Norra ... 14. Jaapan 20. Eesti 23. Prantsusmaa 39. Leedu 42. Läti 70. Venemaa |
