Kolmanda paavstina Türgit külastavat Benedictus XVI tuli Ankaras esimesena tervitama Türgi peaminister Tacip Reyyep Erdogan, kes oli alles mõni päev tagasi kinnitanud, et kahjuks ei leia ta NATO tippkohtumise tõttu kirikupeaga kokku saamiseks aega. 79-aastane Benedictus XVI ja islamiusku, kuid Türgit ilmalikul kursil hoidev valitsusjuht vestlesid siiski lennujaamas paarkümmend minutit.

Nüüd kinnitas Benedictus XVI, et visiidi eesmärgid on religioossed ja kultuurilised. «Reis käsitleb dialoogi, vendlust ja pühendumist kultuuridevahelisele mõistmisele,» ütles kirikupea uudisteagentuuri AP vahendusel.

Koos Türgi tippusuametniku Ali Bardakogluga kutsus paavst eile maailma kristlasi ja moslemeid erimeelsusi arutama, Bardakoglu kurtis seejuures kasvava islamifoobia üle läänemaailmas.

Benedictus XVI plaanib oma visiidi käigus külastada mitmeid ajalooliselt ja religioosselt olulisi paiku. Tema ammuplaanitud külaskäik ei rõõmusta aga islamienamusega riigis paljusid.

Paavstivastaste peamiseks ajendiks on tema paari kuu tagune kõne, milles ta tsiteeris kunagist Bütsantsi õpetlast, kes nimetas islamit vägivaldseks. Hoolimata paavsti vabandusest ja selgitusest, et tegu pole kaugeltki tema arvamusega, tekitasid need sõnad islamimaailmas paksu pahameelt ja raevukaid meeleavaldusi.

Vaatlejate sõnul on käimasoleva visiidi õnnestumine eeldus üha kuhjuvate pingete maandamisele islamikogukonna ja kristliku läänemaailma vahel.

Paavsti visiidi puhul on Türgi politsei teinud kõik võimaliku, et tagada kirikupea turvalisus. Üle 3000 politseiniku ja snaipri hõlmanud turvaoperatsioon on isegi ulatuslikum kui USA presidendi George W. Bushi visiidi aegsed meetmed.

Kirikupea ei sõida ka oma tavalise klaaskupliga «paavstimobiiliga», vaid liigub ringi soomustatud autos.

Paljutähenduslik külaskäik

• Eile külastas paavst Benedictus XVI ilmaliku Türgi rajaja Kemal Atatürki muuseumi, kohtus peaminister Recep Tayyi Erdogani ja president Ahmet Necdet Sezeriga.

• Täna suundub paavst Ephesusse, kus peab missa Neitsi Maarja väidetaval surmapaigal.

• Hiljem suundub kirikupea Istanbuli, kus kohtub oikumeenilise patriarhi Bartholomeus I-ga, et pidada kõnelusi tuhande aasta eest eraldunud kirikute lähendamiseks. Enne islamiusulistes pahameelt tekitanud kommentaari oli just kohtumine Bartholomeusega visiidi peamiseks valupunktiks.

• Ülehomme külastab paavst Istanbulis Hagia Sophiat, mis oli omaaegne kristliku maailma suurkirik ja muudeti 1453. aastal mošeeks. Aastast 1935 muudeti hoone muuseumiks, kus kõik jumalateenistused on keelatud. Paavst külastab ka Sinist mošeed, olles nii oma eelkäija Johannes Paulus II järel järgmine paavst, kes islami pühakotta on astunud.

Allikas: BBC, AP