Kinnisvara

Trendimööbel tuppa

Minimalistlik nurgeline joon ei ole sel kevadelgi mööblidisainist kuhugi kadunud. Suisa vastupidi – näiteks Camel Mööbli uues köögikomplektis on tööpinnad kaetud Unicolori laminaadiga, mis võimaldab teha eriti nurgelist serva. Uut on Cameli köögis muudki – lähtuvalt jätkuvast minimalismist püütakse hakkama saada võimalikult väheste sahtlitega, mistõttu on väljastpoolt ühe suure sahtlina tunduva seina taha peidetud tegelikult mitu väiksemat panipaika. Ka Standard pakub töölaua juurde konteinerit, kust sahtlid saab välja tõmmata ja tagasi lükata. Moes on ka kõrgläikega kaetud pinnad. Et aga minimalismi vaheldust tuua, pannakse tihti sisustuse hulka ka mõni klassikalises stiilis ese – näiteks hõbedase ornamentikaga uhke tool.

Kangastest domineerivad Camel Mööbli omaniku Peeter Plotniku sõnul endiselt vastandlikud must ja valge ning kõikvõimalikud suuremustrilised lilled ja liblikad. Selle kevade uus trend peaks Plotniku ennustuste kohaselt olema tume pähkel. Samuti on oodata, et minimalistlik nurgelisus hakkab uuel hooajal tasapisi taanduma.

Ajatu pesuruum

Vannitubade sisustuses on väga raske sel kevadel üht ja kindlat suunda välja tuua. Ühe Eestisse tooja, Hals-Tradingu müügijuhi Priit Viitkari sõnul on mõttekas valida vannitoa sisustus just selline, nagu endale meeldib, sest üht ja ultramoodsat trendi pole olemas. Endiselt armastavad inimesed Taani disaineri Arne Jacobseni vannitoaklassikat – elegantne voolujooneline minimalism, millel on ka palju järgijaid.

Originaali müüb edasi Vola. Kraanidest ja segistitest soovitab Viitkar Nicolazzit, millel hea värvivalik. Populaarne on messing, mis hakkab aja jooksul oksüdeeruma ja värvi muutma – naturaalne messing läheb heledamaks ja toscana oma, vastupidi, tumedamaks. Kes ihkab omanäolist tulemust, võib järele proovida. Kui raha jätkub, siis kõige moekam vann on kahtlemata malmist.

Trenditeadlikumal inimesel tasuks külastada bathroom.ee-d. Selle kevade uudistoodetena pakuvad nad vanni, mis ajab värvilise vee üle vanniääre liikuma nagu purskkaevus. Mitte vähem edev ei ole ka multifunktsionaalne nurgapesuruum – aurusaun, mullivann ja dušikabiin üheskoos.

Kõige moodsam segisti on sel kevadel aga klassist.

Pähkel põrandale ja lilleplaat seina

Trendipõrandal lööb võidutantsu tume pähklipuu ja selle odavamad imitatsioonid, näiteks termosaar. OÜ KoduPõrand juhataja Priit Alasoo räägib, et inimene saab valida, kas ostab vaid ühes toonis pruuni parketi, mis tuleb kallim, või siis kirjuma n-ö teise klassi parketi. «Aga mõned, kes tahavad huvitavamat põrandat, võtavadki kirju,» selgitab ta. Teiseks moehitiks pähkli kõrval on eriti lai – 26-sentimeetrine – põrandalaud, mida Alasoo nimetab naljatades lauaks «olen naabrist parem».

Endiselt on populaarsed ka ülikallid oliivipuust tehtud triibulised parketid.

Mis puutub seinaplaatidesse, siis selle kevade hitiks on kaunid suured plaadid, kus ühe plaadi sisse on tegelikult lõigatud kaks erinevat. Glaskeki kauplustest saab näiteks osta lillemustrilist plaati, mille keskel mattklassist lillesüda. Glaskeki keraamiliste plaatide müügijuht Diana Sosnovski sõnul on uus trend ka see, et keraamilised plaadid muutuvad suuremaks – populaarne mõõt on näiteks 120 x 30 sentimeetrit. Lisaks on trendikas kasutada puidu- ja bambusimitatsiooni ning rõõmsaid värve. Uus on ka telliskivi imiteeriv seinaplaat, millega Sosnovski sõnul Hispaanias koguni terveid maju kaetakse.

Müügijuht lisab, et Eestis hakkavad populaarsust koguma ka parketiimitatsiooniga põrandaplaadid, mis sobivad hästi näiteks esikusse või vannituppa, kus on vaja tihti põrandat puhastada.

Noored julged mõtted

Kolmandiku messist haaras enda alla Tartu Kõrgem Kunstikool, mille õpilaste tööde märksõnadena võiks välja tuua vabaduse, spontaansuse ja julguse teha asju teisiti. Materjalikasutuses domineeris taaskasutamise idee – papp, vanad reformvoodid, lihtsad tekstiilid. Pappi oli kasutatud suisa mitmel puhul, nii Sven-Erik Viira toolidel kui ka Harry Rulli ning Kaarel Narro tehtud töös «Kompromiss pole võimalik», mis kujutas endast muna, kust rebu on väljunud, ning mis sisaldas ka kaht taaskasutatud metallist meisterdatud tooli.

Noor sisekujundaja Pille Rivik oli aga teinud toa sisekujunduse, kus tähtis koht oli maalidel. «Töö mõte on, et inimesed paneksid oma koju seintele kappide asemel rohkem maale,» selgitab autor.

Hindava pilguga messibokse takseerinud Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) rektor Vallo Nuust leidis, et kindlasti peaks kunstikool avama oma kaupluse – sest töid, mida müüa, on.

«Meie jaoks on trendikas see, et me oskaks nii ise teha kui ka seda tehtut nautida, olla vabad ja avatud,» selgitas TKK maaliõppejõud Imbi Kruuv.