|
«Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on ehitusmaterjalide maksumus tõusnud
tohutult ja ka tööde tegemine on kallimaks läinud,» nentis Viljandis viit
korteriühistut juhtiv Õilme Luhaär. «Seetõttu oleme igal aastal kogutavaid
summasid suurendanud ja teeme töid ükshaaval,» selgitas ta Sakalale.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to: to: maie 08.03.2007 13:03
Täpselt, siis mina eramaja omanikuna peaks sel juhul samuti saama katuse ehitamiseks olulise osa rii...
nujah
Et suur osa ühistuid võtis laenu ja tegi majad korda ja nüüd ülejäänud ädapätakaid, kes on nii kõvad...
|
|
Kui statistikaameti ehitushinna indeks näitas
möödunud aastal 10,3- ning remondi- ja rekonstrueerimishinna indeks
11-protsendilist tõusu, siis tegelikkuses räägivad arvud veidi teist keelt.
Näiteks korterelamu otsaseina soojustamine maksab Luhaäre teada praegu umbes 200
000 krooni, samas kui alles kolm aastat tagasi piisas vaid kolmandikust sellest
summast.
«Tõsi küll, toona võisime kasutada odavamat plekkviimistlust, mida
linnavalitsus nüüd enam hästi lubada ei taha,» lisas korteriühistute
esimees.
Hansapanga Viljandi kontori ärikliendikonsultant Merle Paap tõi kortermajade
renoveerimiseks tehtud hinnapakkumisi võrreldes välja, et mullu olid
ehitusfirmade küsitavad hinnad 2005. aastaga võrreldes 30—40 protsenti
kõrgemad.
«Ehituse maksumuse tõus on korteriühistute sektoris olnud oluliselt suurem
kui uusehitustel,» rääkis Paap. «Ennustame, et tänavu võib hinnakasv olla samas
suurusjärgus.»
Ehituse kallinemisel on tema hinnangul kolm peamist põhjust.
Esiteks on ettevõtted sunnitud töötajate kinnihoidmiseks palku tõstma, need
kulutused jäävad aga lõpuks tellijate ehk korteriomanike kanda. Teiseks
kallinevad materjalid ja ehitusega seotud energia.
Kolmandaks lüheneb hinnapakkumiste kehtivusaeg ning sobiva ettevõtte
valimiseks jääb vähem aega. Kui muidugi üldse midagi valida on, sest juba ühe
pakkumise laekumist võib vedamiseks pidada.
«Suured firmad ütlevad kohe ära, et neil pole rentaabel seda tööd teha, ega
esitagi hinnapakkumist,» kinnitas Luhaär Paapi andmeid. «Mõni väiksem on seni
ikka nõus olnud. Selliseid tekib juba juurdegi, aga uusi on raske usaldada, sest
pole ju kuulnud, kuidas nad tööd teevad.»
Kas laen pakub pääsetee?
Merle Paap soovitas korteriühistutel rahakogumise ja ehituse kallinemise
nõiaringist pääsemiseks laenu võtta.
«Mõtlema peaks panema tõsiasi, et hinnatõus ehituses lähiaastatel jätkub,»
lausus ta. «Mida varem investeeritakse ning laenu võetakse, seda odavamalt saab
elamu renoveeritud. Kahjuks pole paljud korteriomanikud veel teadvustanud, et
investeeringud kaasomandisse on varem või hiljem vältimatud.»
Paap lisas, et õigupoolest on enamik aktiivsemaid korteriühistuid juba laenu
võtnud ja ülejäänutel on viimane aeg seda teha.
Õilme Luhaäre sõnul ükski tema hallatavast viiest korteriühistust
renoveerimise rahastamiseks laenu kasutanud pole.
«Ühistud on ise vastu olnud ja ma pole neile ka väga peale käinud,» ütles ta.
«Tagantjärele tundub, et laenu võtma oleks pidanud ammu. Väga paljud on seda
teinud ja nüüd juba ehitavad.»
Samas tunnistas Luhaär, et panga abi küsimine hirmutab paljusid
korteriomanikke.
«Ehitus- ja remondikuludeks võib hakata minema kuni 10 krooni ruutmeetrilt,
sest lisaks laenu tagasimaksmisele tuleb ju väiksemaid töid kogu aeg teha,»
arutles ta. «Hooldus- ja muud kulud on veel peale selle ja nii lähevad summad
üsna suureks.»
Lisaks kopsakatele väljaminekutele paneb vanemaid inimesi pelgama laenu pikk
kestus.
«Neil on tõsine mure, kuidas nad pärandavad korteri koos suure laenuga,»
lausus Luhaär.
Renoveerimine aitab säästa
Ärikliendikonsultant Merle Paap juhtis tähelepanu sellele, et laenates on
võimalik ka säästa: korterelamu renoveerimisega saab kokku hoida näiteks
küttekulutustelt.
Õilme Luhaär tõdes samuti, et akende vahetamise ja seinte soojustamisega
saadav energiasääst on märkimisväärne. Kas see aga nii suur on, et laenumaksete
tarvis oluliselt raha kokku hoida aitab, seda ei osanud ta öelda.
Sihtasutuse KredEx andmetel võib maja korda tehes säästa kuni 45 protsenti
küttekuludest.
KredEx pakub tuge
Korteriühistute rekonstrueerimiseks pakub abi riiklik sihtasutus KredEx, kes
aitab laene käendada ja jagab ka toetusi.
Toetust on suure konkurentsi tõttu siiski üsna raske saada. Näiteks tänavu
10. jaanuaril alanud kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõtt
lõpetati juba 12. jaanuaril, sest riigi lisaeelarvest eraldatud 48 miljonit
krooni sai otsa ühe päevaga.
Peale rekonstrueerimistoetuse võivad korteriühistud või -ühisused nõutada
tehnilise ülevaatuse toetust. |
