Kinnisvara
 |
Eestlastel tuleb Nõukogude ajale omastes kitsastes tingimustes edasi elada (62)
07.03.2007 09:05
Ehkki eestlane on pidanud aastakümneid elama ligi kaks korda väiksemal
pinnal kui skandinaavlane, pole lootust, et elutingimused lähitulevikus
paraneksid. Statistika kohaselt ehitatakse ka uute elumajade eluruumid aina
väiksemad.
|
| |
|
|
Kallinev kinnisvara on põhjus, miks arendajad ehitavad aina väiksemaid eluruume ja miks eestlastel tuleb ka edaspidi Nõukogude ajale omastes kitsastes tingimustes edasi elada.
Foto: Peeter Langovits |
|
|
Kui veel 2002. aastal oli uute eluruumide keskmiseks pinnaks 99
ruutmeetrit, siis statistikaameti andmetel oli see mulluseks kahanenud juba 77
ruutmeetrini.
Põhjusteks ei ole aga eestlaste soov elada kitsastes tingimustes. ERI Kinnisvara tegevjuht Mart Saa tõdes, et eluruumide keskmise suuruse kahanemise põhjuseks on ruutmeetrihinna oluline kasv, mis omakorda on seotud eelkõige ehitushindade tõusuga.
| ERI Kinnisvara tegevjuht Mart Saa |  «Olen arvamusel, et eestlane ostaks kindlasti suurema elupinna, kui see oleks talle majanduslikult võimalik. Samas olen ka veendunud, et eestlane ei ostaks ülemäära suurt pinda, mis on kombeks mõne teise rahvuse esindajatele.» |
|
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | nonoh
Noored. Te ise olete selle hinnatõusu ttegelik põhjus. Kui te abikaasaga kahe peale palga kokku pane...
seniil
Vene ajal sai maja ehitada see, kellel oli võimalus midagi riigilt varastada, töökohast ära tõsta võ...
|
|
«See ajab suurte korterite ja ridamajade üldhinna summaliselt nii kõrgeks, et inimesed ei suuda seda osta - ehk palgad ei vea laenumakset veel välja,» rääkis Saa.
Suurematel korteritel on tema sõnul küll ruutmeetrihind üldiselt odavam, aga mitte nii palju, et üldsumma ei ületaks inimeste laenuvõimekuse piire. Kuna suurema pinna ülalpidamiseks kulub samuti rohkem raha kütteks ja teisteks kommunaalkuludeks, siis saabki Saa sõnul vastuse: «Eesti inimesed lihtsalt ei jõua osta ja ülal pidada suuri pindu.»
Lisaks nõuab suuremate pindade sisustamine rohkem raha. «Olen arvamusel, et eestlane ostaks kindlasti suurema elupinna, kui see oleks talle majanduslikult võimalik. Samas olen ka veendunud, et eestlane ei ostaks ülemäära suurt pinda, mis on kombeks mõne teise rahvuse esindajatele.»
Kui jätta välja rahalised võimalused, siis soovib keskmine eestlane Saa kogemustel u 90-100 ruutmeetri suurust korterit või siis ca 140-150-ruutmeetrist ridamaja boksi või 200-250-ruutmeetrist eramaja.
«Krundina eelistataks rida-, paaris- ja eramajade juures keskmiselt 1000-1500 ruutmeetri suurust maalappi. Täna aga selliseid majanduslike võimalusi veel kõigil kahjuks ei ole,» nentis Saa.
Pindi Kinnisvara eluruumide maakler Pärle Sepping tõdes, et elupindade suuruse kahanemise tendentsi võib tõepoolest märgata. «Kindlasti eelistaksid inimesed osta suuremaid kortereid, kuid arendajad on püüdnud leida võimaluste ja vajaduste vahel parimat tasakaalu. Ruutmeetrite arv korteris väheneb, sest suurema üldpinnaga korterite hind on lihtsalt kallim,» rääkis Sepping.
Kuigi suurema korteri ruutmeetri hind on madalam, tuleb tema sõnul ikkagi näiteks ca 20 ruutmeetrit suurem, kuid ruutmeetri kohta 5000 krooni kohta odavam 2-toaline korter ostjale umbes poole miljoni võrra kallim kui väiksem ning kallima ühikuhinnaga 2-toaline korter.
«Kuna uusi projekte pole enam nii lihtne müüa kui varem, planeerivad arendajad juba eos elamispindade üldpinnad väiksemad, et hindadega konkurentsis püsida ja oma projekt mõistliku aja jooksul realiseerida,» selgitas Sepping.
Arco Vara Kinnisvarabüroo kinnisvaraarendusprojektide müügijuht Kersti Meri rõhutas, et kuna kinnisvaraturu märkimisväärsemad muudatused nõudluse ja pakkumise osas on toimunud viimase kahe- kolme aastaga, võib 2002. aasta statistikat sellest teemast lähtuvalt juba pisut aegunuks pidada.
«Seega ei saa kinnisvaraturu hetkeseisu selles kontekstis võrrelda aastaga 2002.» Kui varem ehitati ja arendati tema sõnul rohkem niiöelda katsetusmeetodil, et selgitada välja millise suurusega elamispinnad inimestele sobivad, siis viimaste aastate pakkumist on tinginud pigem nõutavamate korteritüüpide kohta tehtav statistika, mille põhjal on viimase paari aasta nõutavaimaks korteritüübiks nii Tallinnas kui selle lähivaldades olnud kahetoaline korter.
«Põhjuseks on siinjuures suhteliselt optimaalne hind nii vana elamise ümbervahetajale, noorele alustavale perele kui ka spekulantidele.» Lähtuvalt turutendentsidest ning eelpool nimetatud ostjate sihtgrupist on kahetoalised korterid muutunud kõige likviidsemaks korteri tüübiks korteriturul.
Nende korterite eelistamine ongi viinud Meri sõnul selleni, et tavapärasemate arendusprojektide puhul on korterite keskmine suurus ca 55-60 ruutmeetrit. Samuti paneb korterite üldpinna paika ehitushindade tõus.
«Arendajad arvestavad suhteliselt rangelt sellega, et
praeguste ehitushindadega korreleeruv ruutmeetri müügihind ei viiks korteri kui
terviku müügihinda inimeste sissetulekuid arvestades arutult kõrgeks. Tähtis on
see eelkõige hinnatundlikumale klientuurile suunatud arendusprojektide
puhul.»
Toimetas Kaire Uusen, PM online |
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Reuters / Scanpix |
Saa sõbraks iseendaga! (7)
Öeldakse, et kui sa ise end eiarmasta ega hoia, ei tee seda ka vanajumal. Mõned meist kipuvad end ehk liigselt imetlema ja armastama,teised, vastupidi, peavad end põhjendamatult luuseriks. Kuidas iseendas selget sotti saada? Alljärgnev test aitab sul tõele lähemale jõuda.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
Kevadtrendid koju
Milline diivan on kõige moekam, mida uut võib leida vannisegistite valikus, milline plaat sobib seina ja põrandale ning mida mõtlevad noored disainerid kõigest sellest andis ülevaate eelmisel nädalal Tartus peetud mess «Sisustus 2007».
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
