|
8. märts pole küll enam selline tähtis päev, mille
eelõhtul ja hommikul osteti lillepoed õitest, Pärnus olid neiks harilikult
Lätist pärit tulbid, tühjaks, millal kõikjal korraldati aktusi ja mida saatsid
erisaated televisioonis ja ringhäälingus, kuid lillede kinkimine pere
naispoolele ja naiskolleegidele on saamas taas harjumuspäraseks, kirjutab Pärnu
Postimees.
«Ikka märgime ära, see on viimastel aastatel hakanud jälle kuidagi iseenesest
minema,» ütles Koidula gümnaasiumi direktor Rein Eglon.
Direktor tõdes, et nii suurejoonelist naistepäeva tähistamist, nagu oli
nõukogude ajal, koolis tõesti enam ei ole, ent lilleõiega peetakse sel päeval
meeles kõiki gümnaasiumi naistöötajaid. Ja neid on, nagu Eesti haridussüsteemis
tervikuna, Koidula-koolis rõhuv enamus.
Lillemüük kasvab lakke
Naistepäeva rolli olulisust nii talle kui laiemaltki toonitas ka Pärnu
linnavolikogu esimees Ahti Kõo.
„See on pikem jutt, aga minu arvates on nii inimese minevikus kui ühiskonna
minevikus olnud selliseid aegu ja toiminguid, mis võivad teatud perioodil, jah,
tunduda valed ja väärad, kuid mille juurde tullakse ikka ja taas tagasi,” märkis
Kõo. „Ja üks neist on naisterahvast lugupidamine, naisterahva austamine. See ei
saa olla ühegi riigikorra ega ühegi partei monopol, see jura tuleks ükskord
jätta.”
Linnavolikogu esimees oli kindlalt seda meelt, et ehkki naised on lilli väärt
iga päev, on aastas täiesti asjakohane üks eriline päev, millal õrnem sugupool
saab neid iseäranis rohkelt.
„Ma olen ikkagi juba soliidses eas ja tean, et mitte miski ei pane
naisterahva silmi rohkem särama kui lilled,” tõdes Kõo.
Pärnu maavanem Toomas Kivimägi nentis, et naistepäeva tähistamine on
maavalitsuseski taas au sisse tõusnud. Hakata selle juures torisema, et peo
põhjus on pärit nõukogude ajast, oleks väga kurjast.
Liiatigi on naisterahvaste tunnustamiseks üldriiklikus mastaabis vaid kaks
võimalust: emadepäev ja naistepäev. Paraku ei ole kõik naised emad, ent nemadki
vajavad kiitmist. Olgu või korra aastas.
„Kuivõrd see läheb naistele hinge, nagu läheb igasugune tähelepanu nende
suhtes, siis tähelepanematus saab kindlasti kurjalt karistatud,” tõdes
Kivimägi.
Et mehed naisi vähemalt naistepäeval tavalisest enam tähele panevad, tõestas
Ixora VT OÜ Lillekeskuse müüja Signe Villumson. Selle aasta kohta on järeldusi
vara teha, ent mulluse naistepäeva eel, ajal ja ka päev hiljem
Lillemüügikeskuses käinud melu iseloomustas Villumson sõnaga “meeletu”.
„Tavapäevaga võrreldes müüme umbes kümme korda rohkem,” julges müüja
ennustada tänavust lillemüüki.
Kui kink, siis kallis
Vene Föderatsioonis, kus rahvusvahelise naistepäeva tähistamine on inertsist
ehk ikka veel maailmas kõige enam au sees, on see pidupäevaks suuremale osale
rahvast. Seda näitab ka sealse avaliku arvamuse uurimise keskuse äsjase
küsitluse tulemus, mille kohaselt naistele tehakse tänavu kinke kümne protsendi
võrra enam, kui nad said eelmisel aastal.
Meeste kingitava edetabelit juhivad ülivõimsalt maiustused ja lilled, ent
loetelus on ka mänguasjad, igat sorti meened, parfümeeriatooted ja alkohoolsed
joogid.
Neljal protsendil küsitletutest mõlgub naistepäevaga seoses meeles hinnaline
kink: juveelitoode, kasukas, kodutehnika või sõiduauto.
Interneti-portaal ФактNews küsitles omalt poolt 20-60aastasi naisi,
milline kink neid kõige rohkem rõõmustaks ning milline, vastupidi, teeks meele
pigem kurvaks.
80 protsenti vastanutest kostis, et kõige meeldivam naistepäevakink on
lilled.
Pool küsitletud naistest aga väitis, et kõige enam rõõmustaks neid
juveelitoode. Selle juures märgiti, et hea oleks, kui teinepool enne
konsulteeriks, millist kaunisasja just kinkida. Sest nii huvitav kui see ka
pole, on naised selles vallas kaunis valivad: kui kalliskivide vastu pole
kellelgi midagi, siis kulla ja hõbeda suhtes on naised juba norivad.
Nagu nad on seda ka parfümeeriavallas: mingil juhul ei maksa naist narrida
mõne odava lõhnaveega. Kui juba osta, siis maineka firma hinnalist
toodangut.
Niisama nõudlikud on naised alkoholi suhtes. Kui enamik küsitletutest oli
sellise kingi suhtes tõrjuv, oli neli protsenti neist seesuguse kingiga päri,
ent see olgu siis ka kvaliteetne jook: Baileys, Hennessy, Ballantines või J. W.
Black Label.
Kui ilus naistepäevakink on saajate arvates ka pilet kontserdile, kutse
pidulikule restoranilõunale või turismituusik, siis mitte mingil juhul ei tasu
naistele nende tähtsal päeval kinkida köögitarbeid või Hiinas valmistatud
odavaid nipsasju. Samuti toob rõõmu asemel tüli majja assortiikarp, fotoalbum,
pildiraam, küünlajalg või reproduktsioon.
|
