Angerjakasvatus on Eestis veel vähe levinud ja praegu tegeleb sellega vaid üks suurem ettevõtja, kirjutab Äripäeva eriväljaanne Tööstus.
Samas on kalakasvatus Eestis kiiresti arenev ala, mille põhjuseks on aasta-aastalt suurenev kalaliha tarbimine.
Üldse moodustab hoonetes kalade kasvatamine vaid väikese osa kogu Eesti kalakasvatusest. Selle tingib suur investeerimismaht, olulised on ka vee taaskasutuse ja ringluse korraldamisega kaasnevad energiakulud võrreldes looduslike kasvatustiikidega, mis enamasti rajatud jõgede kaldale, kasutades ära looduslikku veevoolu.
Sisehoonetes kalade kasvatamise eelis seisneb aga võimaluses luua hästi kontrollitav kasvukeskkond, mis lubab suurendada tootlust. Eeliseks on ka aastaajast sõltumatu toodang.
Keskkonnanõuded tootmisobjektidele lähevad üha karmimaks ja majandamine peab muutuma keskkonnasäästlikumaks, kuid hoones toimuv kalakasvatus ongi tunduvalt keskkonnasõbralikum kui looduslikes kalakasvatustiikides.
Äripäeva andmetel saaks taaskasutusse suunata 90-95 protsenti ringluses olevast veest. Kõik tekkivad jäätmed, milleks on enamasti kalade väljaheited, kasutatakse põllumajandusmaade väetamiseks. Toimetas Kaire Uusen, PM online |
kõik galeriid
