Nahka kaitsma mõeldud päevituskreemid ei pruugi tegelikult aidata kõige surmavama nahavähi vormi melanoomi vastu, kirjutab Alo Lõhmus. Abi oleks päevituse kunstlikust esilekutsumisest.

Ultraviolettkiirgust blokeerivad päevituskreemid ja -spreid kaitsevad nahka küll päikesepõletuse eest ning tõrjuvad seeläbi ka kergemaid nahavähi vorme, kuid mitte melanoomi.

Nüüd on selgunud, miks. Kõlab irooniliselt, ent ohtliku melanoomi vastu pakub kõige paremat kaitset asi, mida päikesekreemide kasutamisega välditakse: korralikult tumedaks päevitunud nahk. Kreemi kaitsele lootev peesitaja asetab end teadmatult suurde vähiriski.

On tuvastatud, et loomu poolest tõmmunahalistel inimestel, kes omandavad kergesti sügava päevituse, on kuni 500 korda vähem tõenäosust melanoomi ja ka teiste nahavähi tüüpide tekkeks, kirjutas ajakiri Science.

Päevitus tekib tänu pigmendile nimega melaniin, mis muudab naharakud tumedaks ning loob kaitsekihi ultraviolettkiirguse vastu. Mõnede teadlaste arvates kiirendab see ka naharakkudes päikesekiirguse tõttu vigastada saanud DNA remontimist.

Teisalt möönavad teadlased, et ohjeldamatu päevitamine päikesepaistes on nii või teisiti riskantne tegevus: kiirgus võib naharakkude DNAs esile kutsuda ohtlikke muutusi, mis panevad aluse vähile enne, kui DNA jõutakse korda teha.

Seega õnnestuks nahka melanoomi vastu parimal moel kaitsta juhul, kui osutuks võimalikuks esile kutsuda päevitust ja DNA remontimist ilma päikesekiirguseta, manipuleerides melaniini tootmist kontrollivaid molekule.

Just selle ülesandega praegu paljudes maailma laborites maadeldaksegi. «Me loodame arendada midagi hoopis paremat kui päevituskreem,» ütles ajakirjale Science Ohio Cincinnati Ülikooli meditsiinikolledži pigmendirakkude uurija Zalfa Abdel-Malek. «See toode hakkab panema keha pigmendirakke melaniini valmistama, kaitstes niimoodi nahka ülearuse päikesekiirguse eest.»

Teisisõnu: loomulikku päevitust keemilisel teel sisse lülitades õnnestuks ka heledanahalistele inimestele anda samasugune kaitse nahavähi vastu, nagu see on tõmmudel ja kergesti päevituvatel inimestel.

Kosmeetikakompaniid on nahka tumendavate päevituskreemidega eksperimenteerinud juba aastakümneid, tõdes Science. Ka praegu pakutakse kümneid seesuguseid, kuid need muudavad vaid naha värvust, kutsumata esile loomulikku päevitumist. Selleta ei teki aga ka tõsiseltvõetavat kaitsekihti ultraviolettkiirguse vastu.

Esimene samm tegeliku päevituse kunstliku esilekutsumise suunas astuti 1960. aastail, mil Yale`i Ülikooli teadlane Aaron Lerner avastas, et ajupiirkonnast nimega hüpotalamus võetud hormooni MHS viimisel naha pigmendirakkudesse melanotsüütidesse hakkas naha pigmendisisaldus suurenema – nahk päevitus.

1991. aastal anti Arizona Ülikoolis samalaadse tehnikaga päevitunud jume 28 heledanahalisele mehele, ilma et need oleksid päikesevalgusega kokku puutunud.

Aja jooksul selgus, et hele, kehvasti päevituv nahk ning punapäisus sõltuvad ühest ja samast geenimutatsioonist.

1995. aastal tõestas Edinburghi Ülikooli teadlane Jonathan Rees, et enam kui 80 protsendil punapäistest ja heledanahalistest inimestest on defekt geenis MC1R. Tõmmunahalistest inimestest on sama geeniversioon vähem kui viiendikul ning parimatel päevitajatel isegi alla 4 protsendi.

See klapib hästi kokku ammu teada tarkusega, et punapeadel sageli esinev hele ning mittepäevituv nahk märgib keskmisest suuremat nahavähiriski.

Nõnda võib päevitumismehhanismide tundmisest kasu olla isegi kriminalistikas: kui kuriteopaigalt leitav DNA-proov viitab defektsele geenile MC1R, on uurijatel pikemata selge, et mõrvar oli punapäine.

Austraalia kompanii Clinuvel Pharmaceuticals on juba alustanud katsetusi ravimiga, mis peaks suurendama naha pigmendisisaldust ning ühtlasi kiirendama selle võimet parandada kahjustada saanud DNAd ehk kutsuma esile loomuliku päevituse.

Mullu augustis raporteerisid Clinuveli ravimit uurinud teadlased Camperdowni Kuninglikust Prints Alfredi Hospidalist, et kümnepäevase ravimikuuri tulemusena õnnestus neil suurendada 47 heledanahalise inimese naha melaniinisisaldust 41 protsendi võrra.

Need inimesed said varasemast parema kaitse päikesepõletuse vastu ning nende naha DNA ei kahjustunud kiirguse käes nii kergesti kui enne.

Clinuveli ravimit, kui see ükskord kõik katsetused läbib ja müügile ilmub, tuleb manustada iga kahe kuu tagant, et päevitus säiliks.