Kunda tsemenditehas oli üks viimastest, kel õnnestus Ubjas põlevkivikarjäär avada. Nüüd annab see neile konkurentsieelise. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Praegu kaalub riik 13 uue põlevkivi kaeveloa väljaandmist. Kui valitsuse heakskiidu saanud seadusemuudatus riigikogus läbi läheb, saavad keskkonnaametnikud õiguse keelduda uute lubade väljaandmisest kuni põlevkivi riikliku arengukava kinnitamiseni.

Viru Keemia Grupi (VKG) arendusdirektor Jaanus Purga märkis, et uute kaevelubade väljastamise peatamine annab eelise firmadele, kel luba juba käes.

«Nende firmade ja kaevelubade väärtus tõuseb hüppeliselt,» ütles Purga. «Samas langes valitsuse otsusega järsult põlevkivi sisaldava ja karjääriviisilist kaevandamist võimaldava maa hind, kuhu kaevelubasid veel antud ei ole.»

VKG on esitanud viie uue kaeveloa taotluse.

Eesti Põlevkivi andmeil on Eestis põlevkivi kaeveload viiel ettevõttel: Kunda Nordic Tsement, VKG, Kiviõli Keemiatööstus, Merko Kaevandused ja Eesti Põlevkivi.

«Meie andmetel on kõigil kaevandusloa saanud ettevõtetel praegu kaeveressurssi viieks kuni kümneks aastaks,» lausus Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov. Ka Eesti Põlevkivi taotleb praegu uusi kaevelube.

Keskkonnakaitsjate kõrval on ka nn põlevkivivaldade juhid häälekalt uute kaevanduste rajamise vastu protestinud. Et aga nafta hind tõuseb peadpööritava kiirusega, on ettevõtjad väga huvitatud uute põlevkiviõlitehaste rajamisest ja vanade laiendamisest.

Valdade protestikirjad

Põlevkivivalla Maidla volikogujuht Enno Vinni ütles, et teadis sellist otsust oodata. Virumaa vallad Maidla, Mäetaguse, Sonda ja Rägavere on samuti oma protestikirjades nõudnud uute kaevanduslubade väljastamise peatamist.

Samas hindas Vinni, et valitsus kiirustab liialt arengukava koostamisega ja kokkuvõttes on tegu pigem näitemängu kui tõsise sooviga asjatundlikult hinnata põlevkivikaevandamise mõjusid.

Keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja Rein Raudsep lausus, et mahukal arengukaval on kaks peaeesmärki.

Esiteks hinnata Eesti põlevkivivaru väärtust, jagades selle jõujaamades kütmiseks sobivaks ja õlitootmise tooraineks. Viimasele sobib väärtuslikum põlevkivi.

Teine suur suund on Virumaa loodusväärtuste inventuur.

«Looduskaitsealade põhivõrgustik on välja kujunenud,» märkis Raudsep, mööndes, et uute suurte alade kaitse alla võtmist pole oodata.

Raudsepa sõnul vajab riik dokumenti, mille alusel uusi kaevelube anda.

Dokument peab tema sõnul lahendama vaidluse, kas allmaakaevandus mõjutab näiteks kaitsealuste soode veerežiimi või kas peletab põdrad tööde ajaks minema. Samuti selle, kas lõhketöödest häiritud tedred jätavad munad välja haudumata.

Kava valmis augustiks

«Põlevkivi arengukava loob reeglistiku, praegu võib emotsionaalsel pinnal jätkata lõpmatut vaidlemist uute kaevanduste rajamise üle,» märkis Raudsep. «Ettevõtjad peaksid mõistma, et korrastatud süsteem on ka nende huvides, sest vaided ja kohtuprotsessid toovad ainult lisakulu.»

Raudsep pakkus, et arengukava saab valmis augusti lõpuks.

Purga hindas, et kaevandamise kahjulikku keskkonnamõju hinnatakse Eestis üle. Purga tõi näite, et kui ettevõte saaks loa avada uus kaevandus Maidla vallas, siis teeniks vald selle pealt 25 miljonit krooni ressursimaksu aastas. Vallas on 900 elanikku – igaühe kohta tähendaks see 28 000 krooni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5