Minister Maret Maripuu lubab kärpima hakata ka tuhandete ametnike soodustusi

Sotsiaalministeerium seisab Eesti eest. Ja kui tegime töölepinguseaduse eelnõu, siis juhindusime turvalisest paindlikkusest.

Samal teemal: Töötajaid pügav seadus närib võimuliidu jalgealust Juhtkiri: sotside tõehetk Ettevõtjad tervitavad uut töölepinguseaduse eelnõud Taliga: lihtsam vallandmiskord ei too lubatud paindlikkust Ansip: uus töölepinguseadus teeb tööjõuturu paindlikumaks

Reformierakond on viimastel aastatel pidevalt rõhutanud oma lapsesõbralikkust. Millega seletada soovi anda tööandjale võimalus vabaneda lihtsalt alla kolme aastast last kasvatavatest emadest?

Tegelikult ei lähe rasedate ja väikeste laste emade olukord halvemaks. On väidetud, et me tahaksime vähendada nende inimeste õigusi, kes on näiteks rasedus- ja sünnituspuhkusel ja et mitmike sünni puhul väheneb hüvitise aeg 154 päevalt 140 päevale.

Aga vahepeal on vastu võetud vanemahüvitise seadus, mis rakendub peale seda, kui rasedus- ja sünnituspuhkus on lõppenud. Vanemahüvitis tagab tegelikult kõrgema sotsiaalse kaitse, kuna vanemahüvitiselt makstakse pensionikindlustuse teise sambasse üks protsent hüvitise suurusest. Rasedus- ja sünnipuhkuse ajal seda emale ei maksta. Nii et näiteid on.

Ekslik on esitatud väide, nagu kavatsetakse eelnõuga vähendada sünnitushüvitist mitmike või tüsistustega sünni puhul. Hüvitise suurust ega maksmise perioodi eelnõuga ei muudeta, muutub rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkus, aga, nagu eelpool selgitatud, ei muutu koosmõjus vanemahüvitisega lapsevanemate olukord halvemaks.

Kindlasti ei ole põhjendatud kartus, et eelnõu kohaselt saab rasedate või väikelaste vanemate töölepingud lihtsalt üles öelda. Iga töölepingu ülesütlemiseks peab tööandjal olema mõjuv põhjus.

Rasedate ja väikelaste vanemate töölepingute ülesütlemisele seab eelnõu piirangud – näiteks saab raseda või väikelapse vanemat koondada vaid juhul, kui tööandja tegevus täielikult lõpeb; töölepingu ülesütlemine on keelatud põhjusel, et töötaja on rase või kasvatab alla kolme aastast last.

Lisaks on eelnõus töötaja kaitseks eeldus, et kui tööandja ütleb üles raseda või väikelapse vanema töölepingu, eeldatakse, et ta tegi seda põhjusel, et töötaja on rase või kasvatab last ja tööandjal tuleb tõendad, et ülesütlemise põhjuseks on muud asjaolud (näiteks töötaja töökohustuste rikkumine).

Sotsiaalministeerium püüdis leida tasakaalu tööandjate ja töövõtjate huvide vahel, pidades silmas seda, kui palju on vahepeal Eesti arenenud ja millised on üldised trendid.

Ainuüksi praeguse seaduse bürokraatlikud nõuded, sealhulgas asjaajamised tööinspektsiooniga, lähevad tööandjatele aastas maksma 146 miljonit krooni.

Kas muudatused võivad tabada ka ametnikke, keda praegu kaitseb turvaline, kuid selgelt iganenud ja ohtrate privileegidega avaliku teenistuse seadus?

Justiitsministeeriumis valminud avaliku teenistuse uut kontseptsiooni hakkab valitsus arutama nädala pärast. Eesmärgiks on oluliselt vähendada nende ametnike hulka, kelle kohta avaliku teenistuse seadus käib. Ülejäänud riigisektori töötajaid hakataks tööle võtma töölepinguseaduse alusel. Filosoofilisel tasandil on kõik nõus, et tuleb vähendada eripensione, pensioni- ja muid soodustusi. Aga kui asi läheb töösse, tekib ringkaitse...

See eelnõu on juba toonud kaasa terava koalitsioonisisese vastasseisu. Kas te ise olete valmis kompromissideks?

Kindlasti. Vaidlused selleks ongi, et neist selguks tõde. Töölepinguseaduse eelnõu, mis tekkis läbirääkimistes eri pooltega, läks e-õigusesse esimesele kooskõlastusringile. See tähendab, et kõik pooled saavad teha oma ettepanekuid.

Neid ootame nii ametiühingutelt, tööandjatelt kui ka ministeeriumidelt. Eelnõu on avaldatud ka osalusveebi aadressil www.osale.ee. Ka kõik Eesti elanikud saavad kaasa rääkida selles, mismoodi kujundada töölepinguseadus, mis rahuldaks kõiki pooli.

Ees seisab uus ring läbirääkimisi ja arutelusid ning loodan, et nende tulemusel sünnib tööleping, mis on nüüdisaegne ja kasulik kõigile.